QAZANǴAP BI SATYBALDYULY

Qazanǵap Satybaldyuly (1771-1856) - Orta júzdiń belgili bıi, sheshen. Arǵyn rýynyń básentın jáne bóri tarmaǵynan shyqqan. Pavlodar oblysy Baıanaýyl óńirinde dúnıege kelgen.

1843-1848 jyldar aralyǵynda Baıanaýyl syrtqy okrýginiń aǵa sultany bolǵan. Reseıdiń patshasynyń qolynan orys áskeriniń praporşıgi (1808), kapıtan shenderin alyp (1810), keıinnen shtabs-kapıtan shenin ıelenip (1817), maıor (1833) bolǵan.

Qazanǵap bı Patsha ókimeti tarapynan Vladımır altyn medalimen, altyn jalatylǵan kúmis kýbogymen, eki ret shekpen men ań terisi bórigi jáne ár túrli kúmis aqshalarmen marapattalǵan. Qarqaraly syrtqy okrýginiń aǵa sultany Abaı Qunanbaevtiń ákesi - Qunanbaı Óskenbaıulymen dos bolǵan.

Qazanǵap bı Satybaldyuly Baıanaýyl syrtqy okrýginiń aǵa sultany bolǵany kezinde qaıyrymdylyq jumystarmen aınalysqan. Baıanaýyl syrtqy okrýginde meshit-medreseler, mektep salý jumystaryn júrgizgen. Meshitke Qazan qalasynan tatar moldasy Ǵabdýl Ǵapardy alǵyzǵan. Ǵabdýl Ǵaparmen erip kelgen jas jigit Ramazandy ózine kómekshilikke alyp tárbıeleıdi. Barlyq saýda-sattyq jumystaryn Ramazan atqaryp, Qazanǵap bıdiń tapsyrmasy boıynsha Іrbit (Oral), Sibir, Omby, Úrkit (Irkýtsk) jármeńkelerine baryp saýda-sattyqpen aınalysqan. Ol dýanbasy bolǵan bes jylǵa jýyq ýaqyt ishinde okrýg kóleminde jer asty ken baılyq kózderi erekshe mol ashylady. El ishinde beıbit ómir, tynyshtyq ornaǵan.

1856 jyly Qazanǵap Satybaldyuly qaıtys bolǵannan keıin Ramazan Qyzyljar, Omby qalalarynan kúıdirilgen qyzyl kirpishter men aq mármár tastar alǵyzyp, basyna aq kúmbezdi kesene turǵyzǵan.

Kesene ishinde Qazanǵap bıdiń eńbekteri jóninde aq mármár tastan jazylǵan qabirústi eskertkish ornatqan. Keńes úkimeti kezinde Qazanǵap bı kesenesi buzylyp, kirpishteri aýyldaǵy fermalarǵa jumsalǵan. Keıinnen Ramazannyń nemeresi Abdýlfattah Ramazanov Pavlodar (Kereký) qalasyndaǵy Álkeı Marǵulan kóshesinde Qazanǵap bıge arnap Aq meshit salǵyzǵan.

Baıanaýyl taýlarynda «Qazanǵaptyń asýy», Baıanaýylǵa kireberiste Tóleý bulaǵynyń jaǵalaýynda «Qazanǵaptyń qoralary» atty jerler bar.

Qazanǵap bıdiń jerlengen jeri qazirgi Aqsý aýdany Qanash Qamzın atyndaǵy sharýashylyqqa qarasty Balyqshy aýylynyń janyndaǵy úlken qorymda ornalasqan.

2008 jyly qazan aıynyń basynda Aqsý aýdany Jolqudyq aýylynda Qazanǵap bı Satybaldyulynyń eskertkishi ornatyldy.

Derek kózi:

«Baıanaýla perzentteri» kitaby.