Qazaqtyń ulttyq kıimi kúndelikti turmysta sánge aınalmaı tur - qolónershi
- Meıram Ábdirahmanuly, ózińizdi tanystyryp ketseńiz. Qaı jerdiń týmasysyz, qaıda oqydyńyz, qandaı mamandyq aldyńyz?
- Men M.Jumabaev aýdanynyń Sarytomar qazaq aýylynda týyp-óstim. Sol jerde bilim aldym, keıin ásker qataryna ketip, kelgennen keıin 1983 jyly Şýche qalasyndaǵy orman sharýashylyǵy tehnıkýmynda «aǵash sheberi» mamandyǵyn alyp shyqtym. 1985 jyly aǵash qorǵaýshy bolyp eńbek jolymdy bastadym. Tabıǵat aıasynda júrip, onyń tylsym syryna qanyqtym. Osy salada 25 jyl eńbek ettim. Keıin Mádenıet úıiniń dırektory boldym. Bul salada da kóp jyl qyzmet ettim, ulttyq merekelerdi uıymdastyrýda bel ortasynan tabylatynmyn. Qazir aýdan ortalyǵy Býlaevta «Dostyq» saıabaǵy bar, sonda meńgerýshi bolyp qyzmet etemin. Aýdandyq assambleıada qazaq bólimin basqaramyn. «Mereıli otbasy» baıqaýynyń jeńimpazymyz.
- Qolónermen aınalysýǵa ne sebep boldy, neshe jyl boldy aınalysyp júrgenińizge?
- Qolónermen aınalysýyma atam sebepshi bolǵan shyǵar. Bala kúnimde qasynan qalmaı, jumsaǵan jerine baryp, suraǵanyn ákelip beretinmin. Atam qamshy órdi, teri ıleıtin, jylqynyń jaly men quıryǵyn tastamaı arqan esetin. Munyń bárin qasynda júrip úırendim. Ádemilep bezendirilgen júgen, noqta, doǵa, jalpy at ábzelderin ózim isteı beremin. Buryn keńes kezinde naýryz meıramy joq, biraq qysty shyǵaryp salý merekesi bolatyn. Úsh atty jegip alyp, aýyl kóshelerinde án shyrqaımyz, at-shanany ádemi bezendirýden baıqaý ótedi. Sodan únemi birinshi oryn alatynmyn. Keıingi urpaqqa qolónerdi mura etip qaldyrý armanym. Ata-babamyzdan kele jatqan salt-dástúr joǵalmasa eken, bizden keıingi urpaq kórip jalǵastyrsa eken degen tilek.
- Qolónerdiń qandaı túrlerin meńgergensiz? Qandaı materıaldarmen jumys isteısiz?
- Teri ıleımin, sonyń ishinde borsyqtyń, qoıannyń, túlkiniń, qasqyrdyń terisin ıleımin, odan ton, tymaq, bórik tigemiz. Báıbishem de ismer, qyz jasaýyn, kıiz úıdiń kerek-jaraǵyn, ulttyq kıimderdi tigedi. Aýyldastarymnan tigip bershi degen tapsyrys jıi túsedi. Alýshylar bar, biraq basqa óńirlermen salystyrǵanda az, qazaqtyń ulttyq kıimi kúndelikti turmysta sánge aınalmaı tur.
Aǵashtan túrli buıymdar jasaımyn.
Sońǵy kezde mektepte orta býyn balalaryna asyq oıyndaryn úıretip júrmin. Sadaqpen jebe atýdy úıretemin. Láńgi oıynyn jandandyryp jatyrmyn.
80-90 jyldary ormanshy bolyp jumys istep júrgende qolyma qarshyǵa, kúıgentaı, qaraqusty úırettim. Úıde dala úıregin, qarasha qazdyń balapandaryn asyradym, túlki-qoıandy ósirdim. Biraq bárin qoıa berdim. Atam marqum, ańdy sheshesinen aıyrýǵa bolmaıdy, balam, asyradyń eken, kúzde jiber deıtin. Úırek-qaz kúzde ushyp ketti. Qoıan-túlkini ormanǵa aparyp jiberdim.
- Ulttyq salt-dástúrdi jandandyryp júrgen jannyń birisiz. Qolónerden basqa emdik dárilik shópter jaıynda da zerttep, biraz maǵlumat jınaǵan ekensiz. Bul qyzyǵýshylyq qaıdan paıda boldy? Qansha jyl boldy onymen aınalysyp jatqanyńyzǵa?
- Kitaptan, jýrnaldardan emdik shópter jaıynda izdep júrip oqıtynmyn. Ormanda, tabıǵat aıasynda ótken 25 jylym áser etse kerek. Keń dalada nebir ósimdik jaıqalyp ósip jatyr, ol – bilgenge em, bilmegenge – ý. Bilmekke qushtarlyq ormanshy bolyp júrgende paıda boldy.
Kópshilik joljelkenniń qasıetin biledi, jaraǵa qoısa, ol irińdi alady, tez jazylýǵa septesedi. Sondaı-aq ıtmuryndy da kúndelikti ómirde qoldanatyndar bar. Bul buta jemisi dárýmenderge baı. Ásirese ımmýnıtetti jaqsartatyn qasıeti bar.
Túımesheten dep atalǵan ósimdik meniń qyzyǵýshylyǵymdy oıatty. Ol bizdiń Qyzyljar óńirinde ósedi, Altaıda da kezdesedi eken. Osy qasıeti kúshti shópti men ýaqytynda jınap, keptirip, emge qoldanam óz otbasymda. Monshaǵa túser aldynda kepken túımeshetendi qaınaǵan sýǵa salyp, buqtyryp qoıamyn. Keıin sol sýyn bý bólmesinde qoldanyp, tastyń ústine quıamyn. Álginiń qasıeti – monsha qansha ystyq bolsa da, júregiń qaqpaı otyra beresiń. Іshki qurylysqa áser etip, keýdeni ashady, ásirese sýyq tıgende jaqsy, qaqyryq túsiredi. Adam bir jeńildenedi, erteńine qanat bitkendeı sezimde júresiń. Tunbasyn ishýge de bolady, biraq zııan kórmes úshin durys paıdalana bilý kerek. Ony biz otbasymyzben aptasyna bir ret qoldanamyz. Taǵy bir qasıeti - jańa bastalyp kele jatqan obyr aýrýyna tosqaýyl bolady eken.
Bul shóp býyndaǵy aýyrsynýdy da basady. Ol úshin shaı ornyna ishken jón. Áıgili Vanga túımeshetenniń keptirilgen gúliniń 50 gramyn 0,5 lıtrlik mýskat sharabyna salyp, 8 kún tundyrýǵa keńes bergen eken. Ony kúnine 2 ret 1-2 as qasyqtan astan jarty saǵattan keıin ishken durys.
Al biz koronavırýs pandemııasy kezinde osy shóppen qorǵandyq. Bal, alma sirke sýyn jáne túımeshetenniń sýyn aralastyryp, tańerteń ash qarynǵa iship otyrdyq. Barlyǵy birinen soń biri aýyrǵanda, bizdi vırýs almady. Qazir ony aıyna bir ret kýrspen ishýdi ádetke aınaldyrdym. Qaınatyp, sýytyp, súzip tońazytqyshqa qoıyp qoıý qajet. Jaı da ishe berýge bolady.
Ózime unaǵan taǵy bir shóp – túımedaq. Onyń da densaýlyqqa áseri kúshti. Іsh kebýde, ish ótýde qoldanylady. Terleý úshin, shanshý tıgende ishedi. Sondaı-aq, ol bakterııaǵa qarsy qasıetterge ıe, sondyqtan ony jaralardy tazartýǵa nemese shaıýǵa arnalǵan. Bul shópti monshada paıdalanýǵa bolady. Shashty jýsań jibekteı etedi.
Ár shóptiń óz jınaıtyn ýaqyty bar, ony da eskerý kerek. Keıbirin tań ertesinen jınaıdy, endi birin túnde ǵana julý qajet. Saqtaýda da belgili bir tehnologııasy bar. Máselen túımeshetendi shildeniń sońy tamyzdyń basynda jınaımyn. Baılap, qarańǵy jerde keptiremin. Ábden kepkennen keıin ilip qoıamyn.
Munyń bárin bilgenimmen men emshilikpen aınalyspaımyn, bilgenimdi ózime, otbasy múshelerine ǵana qoldanamyn.
- Áli de úırensem eken, osyny isteý kerek degen armanyńyz bar ma?
- Jaqynda Jezqazǵanǵa baryp keldim. Onda Qazaqstandy jaıaý júrip ótken Sársenbaı Qotyrashevpen kezdestim. Ekeýimizdiń muratymyz bir bolyp shyqty. Ol kisi qazaqtyń sheberlerin Astanaǵa jınamaqshy, ulttyq ónerdi damytýǵa, nasıhattaýǵa úlesin qospaq. Alla qalasa, Sársenbaı aqsaqalmen birge jaıaý Mekkege baramyz dep sheshtik.
- Áńgimeńizge rahmet!
