«Qazaqtyń Stradıvarıi kim?» - baspasózge sholý
***
Tájirıbeli mal mamany, kezinde Mańǵystaý oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń basshysy bolǵan, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandıdaty Kúzembaı Erǵalıevpen «Egemen Qazaqstan» gazeti tilshisiniń suhbaty mal sharýashylyǵynyń damýyn memlekettik qarjylaı qoldaý baǵdarlamalarynyń qazirgi jaıy jáne ony jetildirý joldary týraly órbigen. Basylym tilshisiniń barlyq saýalyna tuşymdy jaýap bergen onyń aıtýynsha, elimizdiń mal sharýashylyǵynyń damýyn memlekettik qoldaý sýbsıdııalaý júıesi negizinen tikeleı úsh baǵyt boıynsha iske asyrylyp otyr. Olar asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytý, mal sharýashylyǵynyń ónimdiligin jáne ónim sapasyn arttyrý, sondaı-aq, ınvestıtsııalyq salymdar kezinde agroónerkásiptik keshen sýbektisi shekken shyǵystardyń bir bóligin óteý. «Sonymen qatar, kúni búginge asyl tuqymdyq ónim óndirisine, el ekonomıkasyna qosatyn túk úlesi joq, biraq mıllıondaǵan bıýdjet qarjysynan memlekettik qarjylaı qoldaý alyp otyrǵan asyl tuqymdy ónimder de bar. Qazir ónim óndirisin, onyń sapasyn ysyryp qoıyp, tek alǵan sýbsıdııa qarjysymen kúnkóris jasap otyrǵandar da tabylyp qalady. Oǵan mysaldy qajetinshe keltire berýge bolady. Biraq, túsinikti bolý úshin, mysalǵa mal sharýashylyǵyndaǵy asyl tuqymdy qarakól qoı sharýashylyqtaryn alaıyq. Men osy salanyń kásibı mamanymyn, sondyqtan ózge salaǵa tıispeı otyrmyn. Kemshiligin aıtsam, taıaqtyń bir ushy ózime de tıedi. Múmkin, osy suhbatty oqyp, áriptesterim maǵan renjir, biraq mysalǵa almasqa amalym joq», - deıdi ol. Suhbat «Sýbsıdııa túpki nátıjege tólengeni tıimdi» degen taqyryppen berilgen.
«Túbi bir túrki halyqtarynyń ishinde ulttyq aspaptaryna balyq aýlaıtyn arzanqol «leska» qarmaq jip taǵyp, ata-babalarymyzdyń ejelgi qolóner dástúrinen qol úze jazdaǵan qazaqqa endi tez arada muny qolǵa almaı bolmaıdy», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti juma kúngi sanyndaǵy «Qazaqtyń Stradıvarıi kim?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, E.Romanenkonyń dombyraǵa «leska» taǵýy alǵashqy kezde qazaqqa keremet jańalyq bolyp kóringenmen, ekinshi jaǵynan kıeli aspaptyń qońyr únin joǵaltyp alǵan jaıymyz bar. Endi ony jasaıtyn qazir adam qalmady. Tól aspaptaryna otandyq ishegi joq jáne ony ózi jasap shyǵara almaı otyrǵan jalǵyz halyq, ol biz ekenbiz. Alataýdyń arǵy betindegi aıyr qalpaq qyrǵyz aǵaıynnyń ózi qomýzyna «leskany» taqpaıtyn syńaıly. Olar Qytaıdan jibek aldyrtyp, ıirip, óńdep baryp qana paıdalanatyn kórinedi. «Minekı, tól ónerge degen janashyrlyq. Túbi túrkiniń kindiginen 40-tan astam násil tarasa, solardyń ishinde isheksiz otyrǵan bizdiń dombyrashylardyń osynshalyq qorlyq kóretindeı basyna ne kún týdy? Jáne muny úlken kemshilik, orny tolmas olqylyq sanap júrgen jandy kórmeıtinimiz taǵy bar-aý. Bul qazaqy únniń túp-tamyrynan ajyrap qalýmen teń jaǵdaı. Dombyranyń akýstıkalyq júıeleri týraly ǵylymı dıssertatsııa qorǵaǵan ǵalym Jumageldi Nájimedenov qazaqtyń qasıetti qara dombyrasynyń qońyr úni joǵaldy dep ómirden ótti», - deıdi maqala avtory.
***
Qazaqstannyń túkpir-túkpirinde qyzmet etetin týrıstik operatorlar 2016 jyldyń eń úzdik usynystaryn el azamattaryna jarysa jetkizip jatyr. Bul jaıynda «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Qazaqstanda demalý nege qymbat?» degen taqyryptaǵy maqalada aıtylǵan. Maqalada elimizdiń birqatar demalys aımaqtaryndaǵy baǵalar kórsetilgen. Máselen, Alakólde eki adamdyq bólmelerge bir kúnge 4000-5000 teńgeden bastalady, al shyn máninde demalyp jatýǵa bolarlyq bólmelerdiń baǵasy 7000-8000 teńgeden kem túspeıdi. Jergilikti turǵyndar óz úılerin arzan baǵaǵa jalǵa beredi. Bir kúnge jaldaý aqysy 3500 teńgeden bastaý alady. Al Býrabaıdaǵy qonaqúılerdiń baǵasy jazdyq bólmeler 5000-6000 teńgeden turady. Standart nómirler kúnine 12000-13000 teńgeden bastalsa, jartylaı lıýks nómirler 18000 teńgeden, al lıýks bólmeler 22000-25000 teńgeden bastalady. Balqashtaǵy demalý oryndary bir jatyn ornyna 3000 teńgeden bastalyp, lıýks nómirler 12000 teńgege deıin jetedi. Tamaqtaný úshin bólek shyǵyndanasyz. «Keıbir týroperatorlar ishki týrızm baǵytynda toptyq týrlarmen aınalysady. Ádette mundaı týrlar birneshe kúnge sozylady. Bıylǵy usynystardy sholyp kórsek, Altynemelde 2 kúnge demalý 99000 teńgege, Kólsaıda 3 kúnge 134000 teńgege, Astanada 3 kúnge 65000 teńgege, Almatyda 4 kúnge kelip demalý 79000 teńgege, al Jetisý óńirin 6 kún aralaý 271000 teńgege shyǵady. Ádette mundaı týrlardy sheteldik týrıster kóbirek paıdalanady», - dep jazady avtor.
«Tamyz aıynda Rıo de Janeıroda alaýy tutanatyn Olımpıada oıyndaryna qatysatyn dzıýdoshylar tolyqtaı belgili boldy», - dep jazady «Aıqyn» gazeti juma kúngi nómirindegi «Qazaq dzıýdoshylaryn ne kútip tur?» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Brazılııadaǵy dodada bar-joǵy úsh jigitimiz ǵana baq synaý qurmetine ıe boldy. Olar Eldos Smetov (60 keli), Jansaı Smaǵulov (66 keli) jáne Maksım Rakov (100 keli). «Ásirese, biz 60 jáne 66 keli salmaq dárejelerinde beldesip júrgen balýandarǵa erekshe rıza boldyq. Eldostan (60 keli) bólek, Rýstam Ybyraev pen Aıbek Imashev bar. Jansaıdan (66 keli) bólek, Azamat Muqanov pen Eldos Jumahanov bar. Bir-birine qarsylas bolýǵa laıyq bul órenderdiń óneri kópshiliktiń kóńilinen shyqty degen oıdamyz. Al 73, 81, 90 jáne +100 keli salmaqtarda básekelestik joqtyń qasy. Sonyń saldarynan osy salmaqta kúsh synasyp júrgen jerlesterimiz joldamadan qaǵyldy. Tipten, tájirıbesi tolysyp, buǵan deıin de birqatar baıraqty básekelerde olja salǵan otandastarymyz bul joly óz nesibelerinen qaǵyldy», - dep jazady basylym.
***
«Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń búgingi sanynda QR Memlekettik hatshysy Gúlshara Ábdiqalyqovanyń elordamyz Astana jaıyndaǵy kólemdi maqalasy jaryq kórdi Onda «aqyldy qalalar» tujyrymdamasy rýhyna saı keletin elordalyq jobalar týrasynda sóz qozǵalǵan. Máselen, Memlekettik hatshynyń atap ótýinshe, «Smart-emhana» jobasy ishki jáne syrtqy bıznes protsessterdi avtomattandyrý esebinen medıtsınaldyq qyzmetter sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan. Úlki joba elordanyń № 4 qalalyq emhanasyna engizilgen. Joba aıasynda 136 myńnan astam emdelýshige qyzmet kórsetilgen. Aǵymdaǵy jyly bul jobany qalanyń taǵy da 5 emhanasyna engizý josparlanyp otyr. Maqala «Astana - flagman «zelenogo» býdýşego Kazahstana» degen taqyryppen berilgen.
