Qazaqtyń áni jan-dúnıemdi baýrap aldy – Sholpan esimin ıelengen Chjoý Fan I
ASTANA. KAZINFORM – Qazaqtyń mádenıetin nasıhattap, ánin shyrqaǵan Chjoý Fan Idiń vıdeolary Qytaıdyń áleýmettik jelilerinde qyzý talqylanyp, kópshiliktiń nazaryn aýdardy. Osy rette biz Sholpan esimin ıelengen qytaı qyzymen áńgimelesip, keıipkerimizden salt-dástúrimiz ben ónerimizge qyzyǵýyna ne túrtki bolǵanyn suradyq.
– Áńgimemizdi bastamas buryn oqyrmandarǵa ózińizdi qysqasha tanystyryp ótseńiz...
– Esimim – Chjoý Fan I. Beıjiń qalasynyń týmasymyn. 23 jastamyn. Qazaqtyń salt-dástúri men mádenıetine, ónerine qyzyǵýshylyǵym sol halyqty tereń zertteýge, jete tanı túsýime sebepker boldy. Alǵash osy eldiń mádenıetimen tanysa bastaǵan kezde qazaqstandyq joldastarymnyń aty-jóni maǵan erekshe bolyp kórindi. Keıin kóp ótpeı ózime qazaqsha at oılastyra bastadym. Dostarymnan «Sholpan» degen esimniń maǵanasyn suraǵanymda, olar bul tań atyp kele jatqan kezde týatyn juldyz ekenin aıtty. Erkindikke jáne tabıǵatqa janym jaqyn bolǵandyqtan bolar, maǵan osy esim qatty unady. Sol sebepti men ózimdi kópshilikke «Sholpan» dep tanystyratyn boldym.
– Áleýmettik jelide qazaqsha stıldegi kıimderdi kıip, qazaq ánderin shyrqap júrgenińizdi kórdik. Tánti boldyq. Mýzykalyq bilimińiz bar ma?
– Men ánshi emespin. Alaıda, kishkentaıymnan án aıtqandy unatamyn. Ásirese, qazaqtyń áni meniń jan-dúnıemdi baýrap aldy. Qazaq mádenıetine qyzyǵýshylyq ta osy ánderdi tyńdaýdan bastaldy. Jalpy, bir ulttyń jan dúnıesin uǵyný úshin salt-dástúri men ónerine tereń boılaýyń kerek.
Mamandyǵymdy aıtsam tańǵalatyn shyǵarsyz. Anglııada qurlys mamandyǵy boıynsha oqydym, baklavardy bitirdim. Qazir Beıjiń qalasynda dızaıner jáne frılanser mamandyǵy boıynsha jumys isteımin.
– Qazaq mádenıetine qyzyǵýshylyǵyńyz qashan, qalaı bastaldy? Bul mádenıettiń siz úshin basty ereksheligi nede dep oılaısyz?
– Ata-anam shet tili muǵalimi bolǵandyqtan kishkentaıymnan ózge ulttarmen jáne basqa eldiń mádenıetterimen tanysýǵa kóp múmkindigim boldy. Ásirese biz turǵan aýdanda ózge ulttardyń mádenı ortalyqtary jetip artylatyn. Al, Anglııada oqyp júrgenimde qazaqstandyq dostarym kóp boldy. Solar arqyly qazaq mádenıetimen tanysa bastadym, ánderin tyńdadym.
Ónerge jaqyn bolǵanymnan bolar, qazaqtardyń kıim úlgisi maǵan qatty áser etti. Sodan án aıtýmen qatar, onlaın dombyra kýrsyna qatystym. Bos ýaqytymda qazaq qyzdaryna arnalǵan ásem bas kıim, taqııa tikkendi unatamyn. Qazaq halqynyń mádenıeti maǵan darqandyǵymen, erkindigimen, tabıǵatpen úndestigimen erekshe áser etti, janyma jaqyn boldy.
Ár halyqtyń dástúrli mádenıeti ózindik ereksheligimen qundy. Adamdar ózge ulttardyń mádenıetine qurmetpen qaraýy kerek dep oılaımyn.
– Sóz arasynda «qazaqstandyq dostarym kóp» dep qaldyńyz. Elimizde neshe ret qonaq boldyńyz?
– Eki ret Qazaqstandaǵy dostaryma qonaqqa bardym. Ásirese úlken qalalaryńyz Astana, Almaty jáne Shymkentte boldym. Bul eldiń ásem tabıǵaty erekshe esimde qaldy. Astana kóz tartatyn zamanaýı qala, al Almaty men Shymkent ulttyq dástúrge, mádenıetke jáne kórkem tabıǵatqa baı qalalar eken. Ózime qazaqy stıldegi alqa-monshaqtar men kıimder aldym. Men úshin bul saparlar esten ketpes estelikke aınaldy. Keıin sol qazaqtyń ulttyq kıimin kıip túsken fotolarym áleýmettik jelide tanymal boldy. Tipten kóptegen adamdar meniń qytaılyq qyz ekenime senbedi.
Osy áleýmettik jeliniń arqasynda Shyńjańda túsirilgen «Meniń Altaıym» telehıkaıasynyń stılısi boldym. Túsirilim barysynda Qazaqstannan satyp alǵan shapanymdy serıaldyń basty keıipkeri kıip shyqty.
Aıtpaqshy, kúzde Astanada álemdik kóshpendiler oıyny ótetinin estidim. Alda osy sharaǵa qatysý úshin elordaǵa barýdy josparlap otyrmyn.
– Suhbat bergenińiz úshin rahmet!
