Qazaqstannyń ıadrolyq synaqtan bas tartý tájirıbesi kópke úlgi, biraq ol ońaıǵa soqpady – Robert Floıd
- Robert myrza, aldymen Qazaqstan men shart uıymynyń ıadrolyq synaqqa tyıym salýdaǵy ortaq áriptestigi týraly aıtyp berseńiz? Ortaq kelisimge kelý men birlesken jobany júzege asyrýda nege qol jetti?
- Qazaqstan ıadrolyq synaqtardyń jappaı tyıym salý týraly shartqa qol qoıǵan 195 memlekettiń biri. Qazaqstan ıadrolyq synaqtan bas tartýda tájirıbeli, ári úlgi el, biraq ol ońaıǵa soqpady. Álem boıynsha ıadrolyq synaqqa qarsy 300 baqylaý stansasy ornatylǵan sonyń 5-i Qazaqstanda. Baqylaý stansasyn ornatý Qazaqstanmen ekijaqty kelisimniń arqasynda júzege asty. Osylaısha stansa arqyly barlyq aqparat tikeleı Venadaǵy shtabqa jetkiziledi. 2008 jyly Semeı polıgony aýmaǵynda biriktirilgen dalalyq oqý jattyǵý uıymdastyryldy. Sol kezde baqylaý stansasynyń jumysy alǵash ret synaqtan ótti. Semeıdegi ıadrolyq ınstıtýttyń prezıdenti bizdiń uıym janynadaǵy tehnıkalyq konsýltatıvtik organnyń tóraǵasy. Osy oraıda Qazaqstanmen áriptestik birneshe baǵytty qamtıdy jáne ıadrolyq synaq máselesine kelgende sizdiń el belsendi.
- Sizdińshe ıadrolyq synaqtan tolyqtaı bas tartý Qazaqstanǵa ne alyp keldi?
- Qazaqstannyń tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev el basqaryp turǵan ýaqytynda ıadrolyq synaqtan bas tartý týraly mańyzdy sheshim qabyldady. Bul óz kezeginde shart uıymynyń ıadrolyq synaqqa tyıym salý jolyndaǵy Qazaqstanmen birlesken áriptestiktiń bastamasy boldy. Shartqa qol qoıý arqyly Qazaqstan óz jeri men adamdaryn ǵana emes tutas adamzat úshin mańyzdy halyqaralyq qadamǵa bardy. Sebebi ıadrolyq synaq máselesi Qazaqstan úshin ǵana emes búkil álem úshin mańyzdy. Álemniń qaı túkpirinde bolsyn ıadrolyq synaqtyń jasalatyny týraly álem halqy aldyn ala bilýi tıis. Osy sátte bizdiń uıymnyń qyzmeti mańyzdy. Osyǵan deıin aıtqanymdaı, álem boıynsha 300 baqylaý stansasy bar. Sol arqyly biz barlyq ıadrolyq synaq aýmaǵan qadaǵalap, aqparat berip otyramyz. Ol aqparat Qazaqstan úshin de qoljetimdi.
- Semeı synaq polıgonyn jabý jahandyq qarýsyzdaný men ıadrolyq synaqqa tyıym salýda mańyzy qandaı?
- Semeı polıgony - álem boıynsha mańyzdy synaq alańdarynyń biri. Osy oraıda onyń qyzmetin toqtatý da mańyzdy bolyp sanalady. Ózderińiz kórip otyrǵandaryńyzdaı synaq alańynyń qorshaǵan orta men adam densaýlyǵyna tıgizgen saldaryn áli kúnge sezinýdemiz. Búginde Semeı ıadrolyq synaǵynyń tarıhta alatyn orny erekshe. Jáne ol tek synaq ótkizýge tyıym salýmen ǵana baılanysty emes. Semeı synaq alańyn joıý adamzat úshin jáne jahandyq qarýsyzdaný baǵytynda jasalǵan mańyzdy qadam. Atom energetıkasy taqybyryn zertteýdi jalǵastyra kele Qazaqstan aýmaǵynda ıadrolyq zerthana quryldy. Ondaǵy maqsat – atom energetıkasyn zerttep, ony adamzat úshin beıbit jaǵdaıda qoldanýdy qarastyrý. Búgingi tańda atalǵan zerthana ıadrolyq synaqqa jappaı tyıym salýǵa qatysty testileýdi uıymdastyrýda mańyzdy nysan.
- Jalpy sizdiń oıyńyzsha synaq alańyn jabý men ıadrolyq synaqtan bas tartý memleketke ne beredi?
- ıAdrolyq synaqtan bas tartý, ol polıgonnyń múldem jaramsyz qalǵanyn bildirmeıdi. Synaq aýmaǵyn jabý ol aldymen jer betindegi búkil adamzattyń qaýipsizdigi úshin mańyzdy. Bizdiń shart uıymynyń da basty maqsaty men qyzmeti árbir elmen beıbit kelisimge qol jetkizý. Bul bizdiń bolashaǵymyz úshin qabyldanyp otyrǵan oń sheshim.
- ıAdrolyq synaq toqtatylyp, jabylǵan aımaqtardy qadaǵalaısyzdar ma? Qazir ondaǵy jaǵdaı qalaı?
- Álem jeke synaq alańy bar memleketter bar, biraq olar kóp emes. Onyń birqatary ıadrolyq synaq júrgizip, qarýlardy testileýden ótkizedi. Al Qazaqstanǵa kelsek, kezinde Sovet odaǵynyń múshesi bolyp, óz ıadrolyq synaq alańy bolǵany ras. Sondaı-aq, keıbir memleketter bar ıadrolyq qarýy joq, biraq ol elderdiń aýmaǵynda ıadrolyq synaq júrgiziledi. Mysaly, 1945 jyly Aýstralııa aýmaǵy ıadrolyq synaq alańy retinde qoldanyldy. Árıne Aýstralııadaǵy synaqty Semeıdegi synaqpen salystyrýǵa kelmeıdi. Degenmen Aýstralııa onyń zardabyn áli kúnge deıin tartyp otyr. Sondyqtan álem elderiniń ıadrolyq synaqtan jappaı bas tartýy mańyzdy sheshim.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
