Qazaqstannyń keleshek kelbetine qatysty máselelerde baısaldy áńgime qajet – Darhan Qydyráli
«Shyn máninde mundaı dıalog alańy kerek jáne onyń «Ulttyq múdde» dep atalýy óte oryndy. Óıtkeni árkimde plıýralızm qaǵıdatymen túrli pikir bolýy tıis. Bir bárimizdiń at baılar altyn qazyǵymyz, ortaq qundylyǵymyz – ulttyq múdde. Qazirgi geosaıası jaǵdaı da, elimizdegi ahýal da sony kórsetip otyr. Sózime kirispes buryn qańtar oqıǵasyna qatysty bir aýyz toqtalyp ketsem be deımin. Sebebi tarıhshy retinde, jalpy qazirgi tóńiregimizdegi ahýaldardan da jaqsy kórip otyrmyz. Tóńkeris, bılikti kúshtep basyp alý - jalpy adam quqyqtaryna eń úlken qııanat, ádilettilikke eń úlken qııanat. Eger tóńkeris júzege asqanda, onda elimiz birinshiden artqa ketetin edi. Ekinshiden, eldiń abyroıyna úlken nuqsan keler edi. Jáne de bul úlken sozylmaly dertke aınalar edi. Mysaly, Túrkııada on jyl saıyn tóńkeris bolyp turdy. Odan endi ǵana qutylyp jatyr. Tóńkeriske toıtarys berý arqyly Memleket basshysy óziniń demokratııalyq qaǵıdattarǵa, saıası reformalarǵa qanshalyqty tabandy kúresetinin aıqyndap berdi. Ony keshe Joldaýda da anyq ańǵardyq, Joldaý - uzaqmerzimdi Qazaqstannyń bolashaǵyn aıqyndaıtyn strategııalyq qoǵamǵa qujat», - dedi Darhan Qydyráli.
Osy oraıda ol eki máselege kóńil aýdartty.
«Birinshisi - buqaralyq aqparat quraldarynyń mańyzy. Medıa nemese kommýnıkatsııalyq quraldar qazirgi kezeńde óte mańyzdy. Búginde zań jobasynyń qajettiligi talassyz. Sóz bostandyǵy, oıdyń erkindigi qamtamasyz etilýi kerek. Muny anyq sezinip jatyrmyz. Ótkir ózekti materıaldar óte kóp. Ol elimizdiń reformalaryna úlken úles qosady dep senemin. Bir aıtatyn nárse, tapsyrystardan nemese BAQ-tarda bet jyrtysýdan mádenıettilikke, bilimdilikke kóshsek degen oı. Sebebi qazir áleýmettik jeli shyn máninde jelókpe sózdiń ortalyǵyna aınalyp jatady. Qoǵamnyń saıasılanyp bara jatqany da belgili. Sondyqtan bizge bul kezeńde, jolaıryqta biliktilik, mádenıettilik, ádilettilik pen jaýapkershilik asa mańyzdy dep oılaımyn», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, búgingi bas qosý da osy azamattyq qoǵamnyń kórinisi.
«Muny turaqty júrgizilip tursa dep oılaımyn. Bul Joldaýdy qoldaý emes, Joldaýdy taldaý jáne onyń bolashaǵyn aıqyndaýǵa úles qosady. Óıtkeni baısaldy áńgime qazirgi kezeńde kerek. Ásirese, zııaly qaýymǵa degen senimge selkeý tústi. Sondyqtan jańa Qazaqstanda jańa zııaly ósip shyǵýy kerek. Ol jaltaq emes, jaǵympaz emes, jańa serııalar bolýy kerek. Jańa sóz aıtylýy tıis. Bizde kóbine «órt sóndirýishi» sekildi problema shyqsa, sony basýǵa tyrysamyz. Al shyn máninde Qazaqstannyń bolashaǵy qandaı bolady, keleshek kelbeti qalaı bolady, ulttyń bolmysy qalaı qalyptasýy kerek degen máselelerde baısaldy áńgime qajet. Sondyqtan búgingi áńgime, dıalog alańy atyna zaty saı ulttyq múddege qyzmet etetin úlken minberge aınalady dep oılaımyn. Jáne de Senattyń janynan qurylýy da buǵan múmkindik beredi», - dedi Darhan Qydyráli.
