Qazaqstannyń halyq jazýshysy Gerold Belgerdiń dúnıeden ótkenine bir jyl boldy
Byltyr, 7 aqpan kúni 81 jasyna qaraǵan shaǵynda júrek aýrýynan qaıtys bolǵan edi. Ger aǵa qazaq, orys jáne nemis tilinde qatar qalam terbegen qarymdy prozashy bolatyn. Al búginde rýhanı birlikti, ultaralyq tatýlyqty ómirlik ustanymyna aınaldyryp ketken kórnekti jazýshynyń artynda qaldyrǵan murasy kóp ultty Qazaqstan halqy úshin baǵa jetpes qundylyq bolyp qalǵany ras.
QR Prezıdenti Muraǵatynyń bas sarapshysy Shámsııa Túleýovanyń aıtýynsha, qazir Gerold Belgerdiń osy Muraǵattaǵy Jeke qorynda 201 dana muralyq dúnıeleri saqtalǵan.
«Bular zerteýshiler úshin úlken qyzyǵýshylyq týdyratyn qundy materıaldar. Olardyń ishinde jazýshy shyǵarmalarynyń qoljazbalary, aýdarmalary, maqalalary, hattary, estelik jazbalary, baıandamalary jáne basqa da qujattary saqtalǵan. Kezinde Ger aǵanyń ózi de QR Muraǵaty qoryna talaı ret kelip, ádebıettanýshylar, aqyn-jazýshylar jáne qoǵam qaıratkerleriniń basy qosylǵan jıyndarǵa qatysyp, qazaq halqynyń áleýmettik jaǵdaıy, tili men mádenıeti jaıynda mańyzdy oılaryn aıtqan bolatyn», - dedi Sh. Túleýova.
Sonymen qatar, jazýshynyń Jeke qorynda Ábdijámil Nurpeıisovtiń, Ábý Sársenbaevtyń, Dúkenbaı Dosjanovtyń, Abaıdyń, Jambyldyń, Ábdildá Tájibaevtyń shyǵarmalarynyń jolma-jol aýdarmalary, sondaı aq, óziniń «Sled slova», «Tıhıe besedy na shırokıh perekrestkah», «Dnevnıkı raznyh let» shyǵarmalarynyń qoljabalary saqtalǵan. Budan basqa Gerold Belgerdiń ondaǵan jyldar boıy qazaq esimderin jınaýmen aınalysqany belgili. 1957 jyldan bastap, 2000 jylǵa deıingi aralyqta qazaq esimderin jınap jazǵan dápteri men qoıyn dápterleri de osy qorda oryn alǵan. Onda myńdaǵan qazaq esimderi jınaqtalǵan. Sonymen qatar, jazýshy qazaqsha-oryssha, oryssha-qazaqsha, qazaqsha-nemisshe sózdikterdiń qurastyrylýyna úles qosty. Al qazaq jazýshylarynyń nemis tiline jáne nemis jazýshylarynyń qazaq tiline aýdarylǵan shyǵarmalary týraly jazǵan syn maqalalary óz aldyna bir tóbe.
Aıta ketelik, G. Belger óziniń shyǵarmashylyq jolynda qazaq jazýshylarynyń 200-ge tarta shyǵarmasyn orys jáne nemis tilderine aýdarǵan. Olardyń ishinde B. Maılın, M. Áýezov, Ǵ. Músirepov, H, Esenjanov, Á. Nurpeıisov, Á. Kekilbaev, D. Dosjanov jáne basqa da jazýshylardyń shyǵarmalary bar. Al ózi 70-ten astam prozalyq, zertteýlik, ádebı-syn kitaptardyń avtory. Bulardan basqa 20-ǵa jýyq ujymdyq jınaqtardy qurastyrǵan jáne qazaq, orys jáne nemis tilderinde 2300-den astam maqalalary jaryq kórgen.
2014 jyly G. Belgerdiń Jeke qoryndaǵy materıaldar negizinde jáne jazýshynyń 80 jyldyǵy qurmetine QR Prezıdenti Muraǵaty qujattar jınaǵyn basyp shyǵarǵan bolatyn. Búginde ol ádebıet zertteýshileri úshin qundy materıalǵa aınaldy.
