Qazaqstannyń tranzıttik áleýetin arttyrý: qandaı jumystar júrgizilip jatyr
ASTANA. KAZINFORM - Elimizdiń kólik-tranzıt áleýetin arttyrý baǵytynda aıtarlyqtaı jetistikter bar. Bul týraly QR Prezıdentiniń keńesshisi – Baspasóz hatshysy Berik Ýálı Egemen Qazaqstan gazetinde jazdy.
— Prezıdent 28 aqpanda telekópir arqyly Qytaıdyń Sıan qalasyndaǵy Kólik-logıstıka ortalyǵyn ashty.
Sıan – Qytaıdyń toraptyq tranzıttik ortalyǵy jáne eń iri qurǵaq port ornalasqan qalasy. QHR men Eýropa Odaǵy arasyna qatynaıtyn konteınerlik poıyzdardyń 40 paıyzyna jýyǵy osy jerden jóneltiledi.
Sıan qurǵaq portyndaǵy qazaqstandyq termınaldyń jobalyq qýaty jylyna – 66,5 myń JFE (jıyrma fýttyq ekvıvalent). Termınal elimizdiń eksporttaýshylary úshin jańa ótkizý naryqtaryna jol ashady, júkterdi jetkizý merzimin edáýir qysqartady jáne Qazaqstannyń Eýrazııadaǵy senimdi tranzıttik hab retindegi pozıtsııasyn nyǵaıtýǵa múmkindik beredi.
3 shildede Qasym-Jomart Toqaev pen QHR tóraǵasy Sı Tszınpın Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty boıynsha júk kólikteri men temirjol konteınerlerin jóneltý rásimine telekópir rejiminde qatysty. Qytaı – Qazaqstan – Kaspıı teńiziniń akvatorııasy – Ázerbaıjan – Grýzııa arqyly ótip, ári qaraı Eýropa elderine baratyn Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty ýaqyt jaǵynan da, ekonomıkalyq turǵydan da tıimdi kólik jolyna aınalady, - dep jazady Berik Ýálı.
Sonymen qatar ol Ózbekstanmen aradaǵy kólik-tranzıt múmkindikterin keńeıtý jáne Transaýǵan temirjoly baǵytyn damytý jóninde ýaǵdalastyqqa qol jetkenin atap ótti.
Budan bólek, elimizde 1,4 myń shaqyrym temirjol jóndeýden ótip, 12 myń shaqyrym avtokólik joly salynyp jatqanyn málimdedi.
— «Taldyqorǵan – Óskemen», «Qaraǵandy – Almaty», «Aqtóbe – Atyraý – Astrahan» joldarynyń halyqaralyq talaptarǵa saı jańǵyrtylýy elimizdiń óńiraralyq baılanysy men tranzıttik áleýetin aıtarlyqtaı arttyra túsedi.
Osy oraıda Memleket basshysynyń tapsyrmasymen Shyǵys Qazaqstan oblysynyń turǵyndary qanshama jyldan beri kútken Buqtyrma sý qoımasy arqyly ótetin kópir qurylysy aıaqtalǵanyn aıta ketken lázim. Bul Marqakól, Kúrshim aýdandarynyń oblys ortalyǵymen baılanysyn jeńildetti. Buǵan deıin atalǵan aýdandardyń halqy parom arqyly qatynap kelgen edi.
Elimiz jol ınfraqurylymyna halyqaralyq damý ınstıtýttarynan mol qarjy tartyp otyr. Atap aıtqanda, Dúnıejúzilik bank Kólik joldarynyń ornyqtylyǵy men baılanysyn jetildirý baǵdarlamasy (TRACE) aıasynda atqarylatyn qazaqstandyq jobaǵa 650 mln dollar bólý jóninde sheshim qabyldady. Bul qarjy Orta dálizdiń áleýetin arttyrýǵa, sonyń ishinde «Jezqazǵan – Qaraǵandy» avtomagıstralin kúrdeli jóndeýden ótkizýge jumsalady. Sondaı-aq Azııa damý banki «Qyzylorda – Jezqazǵan» jolynyń qurylysyn júrgizýge 300 mln dollardan asa qarajat bóldi, - delingen maqalada.
Aıta keteıik, Berik Ýálı Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń jyl boıy atqarǵan qyzmetine sholý jasap, qoǵamdyq-saıası ómirdegi, áleýmettik-ekonomıkalyq damýdaǵy irgeli ózgerister men tabystar týraly baıandady.