Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan sheteldikterdi beıimdeý ortalyǵynan ótýdi mindetteý kerek - depýtat

None
ASTANA. QazAqparat – Mıgratsııalyq daǵdarysty paıdalanyp, el ishin arandatýshylardyń is-áreketterine tosqaýyl qoıylýy tıis. Bul týraly Májilistiń jalpy otyrysynda depýtat Berik Dúısenbınov aıtty, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

«Qazaqstan qaı zamanda da qysym kórip, óz elinen qashyp, bosqyn bolýǵa májbúr bolǵan talaı halyqty óz basyndaǵy qıynshylyqtarǵa qaramastan, qushaq jaıa qarsy alyp, aman alyp qalǵanyna tarıh kýá. Qazaqstan Respýblıkasy órkenıetti el retinde, Reseı shekarasynan elimizge bas saýǵalap, soǵystan qashqan Reseı azamattaryna taǵy da pana boldy. Іshki ister mınıstrliginiń keshegi aqparaty boıynsha Qazaq eline 200 myń adam Reseıden kelgen, 140 myń adam elimizden shyqqan. Al 30 qyrkúıekte «Forbs» jýrnalynda jarııalanǵan Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetine qaraǵanda, jalpy búginde elimizde 350 000 myń Reseı azamaty turaqty turyp jatyr. Ótken aptadaǵy kóship kelgenderdiń basym kópshiligi Astana men Almatyǵa, shekaralas oblys ortalyqtaryna ornalasýda. Onsyz da ishki mıgratsııanyń saldarynan turǵyndarynyń sany kúrt ósken úlken qalalarymyzǵa ınfrastrýktýralyq jáne áleýmettik-ekonomıkalyq qysym artyp keledi», - dedi B. Dúısenbınov Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda.

Onyń paıymynsha, ásker jasyndaǵy reseılik azamattardyń bizdiń elimizge jappaı qonys aýdarýy búgingi postkeńestik ýshyqqan geosaıası jaǵdaıda halqymyzdy qatty alańdatyp otyr.

«Elimizdiń basty baılyǵy – ol Táýelsizdigimiz, jer tutastyǵymyz, eldiń amandyǵy men halqymyzdyń beıbit ómiri. Ártúrli sebeptermen bizdiń elimizge qonys aýdarýǵa májbúr bolǵan shetel azamattarynyń arasynan búgin Qazaqstan óndirisinde qajet, jetispeıtin tehnıkalyq, IT salasynyń jáne basqa da mamandar óz oryndaryn taýyp, el ekonomıkasyna paıdasyn tıgizip, bir kirpish bolyp qalansa, oǵan biz bıznes partııasy retinde túsinistikpen qaraımyz. Alaıda olar Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasy men zańdaryna qaltqysyz baǵynýǵa, tilimiz ben salt-dástúrimizdi qurmetteýge mindetti. Sondaı-aq, mıgratsııalyq daǵdarysty paıdalanyp, el ishin arandatýshylardyń is- áreketterine de tosqaýyl qoıylýy tıis», - dedi depýtat.

Onyń sózine qaraǵanda, qazirdiń ózinde elimizdiń keıbir aımaqtarynda arandatý oqıǵalary baıqalyp otyr.

«Qylmystyq ister qozǵap, arandatýshylardyń aldyn shuǵyl alyp jatqan quzyrly memlekettik organdarǵa rızashylyǵymyzdy bildiremiz. Osy oraıda Qazaqstanda qansha Reseı azamaty bar ekenin naqtylap, jaýap berýińizdi suraımyz», - dedi Berik Dúısenbınov.

Sonymen qatar «Aq jol» partııasy Úkimet jedel túrde tıisti saqtyq sharalaryn qabyldap, múddeli memlekettik organdarǵa tıisti tapsyrma berýi tıis ekenin alǵa tartyp otyr.

Birinshiden, elimizge kelgenderdiń arasynda Qazaqstanda qalýǵa nıet bildirgen azamattar úshin beıimdeý ortalyqtaryn ashý kerek.

Onyń aıtýynsha, bul ortalyqtarda olarǵa Qazaqstan tarıhymen, mádenıeti men turmys-saltymen, salt-dástúri men ádet-ǵurpymen tanystyrý mańyzdy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasy men zańdaryn túsindirip, quqyqtyq keńes berý, qazaq tili kýrstaryn ashý jáne árbir kóship kelgen shetel azamatyn beıimdeý ortalyǵynan ótýdi mindetteý qajet.

«Árbir qonys aýdarǵannyń qos azamattyq faktisi boıynsha tekserý jáne nátıjesi boıynsha tıesili quqyqtyq shara qoldaný kerek. Munymen qosa, aqparattyq qaýipsizdikti qatań baqylap, áleýmettik jelilerge, kelgenderdiń chattaryna kontent saraptama men monıtorıng júrgizip, ulttyq qaýipsizdikke qaýip tóndiretin jáne memleketimizdiń jer tutastyǵyna, táýelsizdigimizge kúmán keltiretin jazbalardyń avtorlaryn erekshe qadaǵalaýǵa alyp, ondaı iritki salýshylardy qatań jaýapkershilikke tartyp, olardy elden shuǵyl shyǵarý qajet dep sanaımyz», - dedi depýtat.



Vıdeodan alynǵan kadr


Сейчас читают
telegram