Qazaqstandyqtardyń teń jartysy óz zeınetaqy jınaǵyn ınternet arqyly baqylaıdy
«BJZQ» AQ salymshylardy (alýshylardy) ózderiniń jeke zeınetaqy shottarynyń (JZSh) jaı-kúıi týraly habardar etý boıynsha turaqty túrde jumys júrgizip otyrady.
Jeke zeınetaqy shotynyń jaı-kúıi týraly aqparatty BJZQ keńselerine tikeleı ózi kelgende, sondaı-aq, dástúrli poshta arqyly úzindi kóshirme alý jáne elektrondyq tásil arqyly bilýge bolady.
Qazirgi ýaqytta JZSh-nyń jaı-kúıi týraly aqparattandyrýdyń eń tanymal tásili – elektrondyq tásil. 2021 jyldyń 1 aqpanyna ony 6,7 mln astam JZSh ıeleri tańdady. Bul rette 5 876 269 shottyń jaı-kúıi týraly salymshylar men alýshylar enpf.kz saıtyndaǵy jeke kabınet arqyly nemese ENPF mobıldi qosymshasynda bile alady. Osyndaı habarlaý tásilin tańdaǵandar sany bir jyl ishinde 248 531 adamǵa kóbeıdi.
BJZQ-ǵa usynylǵan elektrondyq poshta mekenjaıy arqyly úzindi kóshirmeni 836 399 salymshy alady. Esterińizge sala keteıik, aqparattandyrýdyń osy ádisine sáıkes JZSh-dan úzindi-kóshirme salymshyǵa tańdalǵan kestege saı elektrondyq poshta arqyly keledi.
Dástúrli poshta arqyly aqparattandyrý óz tanymaldylyǵyn birtindep joǵaltýda. 2021 jyldyń 1 aqpanyndaǵy jaǵdaı boıynsha osy tásilmen 1 268 206 salymshy óz JZSh-syn baqylaıdy eken. Bul ótken 2020 jylǵy 1 aqpanǵa qaraǵanda 81,9 myńǵa az. Eger salymshy JZSh-dan úzindi kóshirmeni jylyna bir ret dástúrli poshta arqyly alýdy qalap, biraq turǵylyqty mekenjaıyn ózgertken bolsa, onda ol bul týraly Qorǵa habarlaýy tıis ekenin esterińizge salamyz. Aıtqandaı, «Qazaqstan Respýblıkasynda zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» QR Zańynda muny mekenjaıy ózgergennen keıingi 10 kún ishinde júzege asyrý qajet dep kórsetilgen. Olaı bolmaǵan jaǵdaıda, poshta operatory JZSh-dan úzindi kóshirmeni mekenjaı ıesine jetkize almaıdy jáne ol Qorǵa qaıtyp oralady, ıaǵnı Qor JZSh-dan úzindi-kóshirmeni kelesi jyly mundaı salymshyǵa jibermeıdi.
BJZQ zeınetaqy shotyn kez-kelgen yńǵaıly tásilmen únemi qadaǵalap otyrý qajettiligin eske salady. Sebebi, ol shottyń únemi tolyqtyrylyp otyrǵanyna jáne bolashaq zeınetaqyny josparlaýǵa senimdi bolý úshin kerek.