Qazaqstandyqtardyń tabysyn arttyrý úshin ne isteý kerek
Buǵan deıin Memleket basshysy Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda halyqtyń tabysyn arttyryp, kedeıshilik deńgeıin azaıtýǵa arnalǵan baǵdarlama jasalyp jatqanyn aıtqan bolatyn. Ol óz sózinde: «Qazirgi tańda 1 mıllıonǵa jýyq adamnyń tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıine de jetpeıdi. Bul – sońǵy 10 jyldaǵy eń nashar kórsetkish. Qazirgi ýaqytta meniń tapsyrmam boıynsha Halyqtyń tabysyn arttyrýǵa arnalǵan baǵdarlama ázirlenip jatyr»-degen edi.
Jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq pen jalaqy máselesi
Naýryz aıynyń basynda Úkimet otyrysynda 2025 jylǵa deıin halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasy qaralyp, qabyldandy. Kúni keshe bekitý jóninde qaýlysy da jarııalandy. Ýákiletti organdar júrgizgen taldaý nátıjelerine súıene otyryp, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi atalǵan jobada negizgi 10 basymdyqty belgiledi. Onyń ishinde jumysqa qabiletti jastar men halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń jekelegen sanattaryn jumysqa ornalastyrýdyń jańa múmkindikteri qarastyrylǵan. «Bul jastar arasyndaǵy jumyssyzdyqty azaıtýǵa múmkindik beredi» deıdi mamandar. Qarjy sarapshysy Maqsat Halyq ta jylyna 400 myńnan astam jas maman eńbek naryǵyna qosylatynyn eskersek, munyń jaqsy múmkindik ekenin aıtyp ótti.
«Jastar arasyndaǵy jumyspen qamtýǵa kóbirek kóńil bólinetin bolady. Jastardy qaıta daıarlaýdan ótkizý, mamandyq tańdaýyna baılanysty arnaýly kásibı baǵdarlaý jumystary júrgiziledi. Búginde jumyssyzdyq, ásirese jastar arasyndaǵy jumyssyzdyq máselesi órship tur. Jyl saıyn eńbek naryǵyna 300 myńdaı jas azamat qosylatyn. Qazir olardyń sany 400 myńnan asty, ıaǵnı jyl saıyn 400 myńnan astam jas jumys izdep keledi. Eńbek naryǵy osynshama azamatty jumyspen qamtýǵa, jumys oryndaryn usynýǵa daıyn emes. Bul jastar qaıda barady, kim bolyp jumys isteıdi? Mine, osy másele – óte ózekti. Buǵan osy baǵdarlamada mán berilip, zeıin qoıylyp jatqany durys dep esepteımin»,-dedi sarapshy.
Oǵan qosa ekonomısttiń aıtýynsha, qazirgi tańda jas mamandar alatyn jalaqy mólsheriniń tómendigi de úlken problema.
«Kóp jerlerde jas mamandardyń eńbekaqysy tómen bolady, óıtkeni olardyń jumys ótili az. Sol sebepti halyqtyń tabysyn arttyrý degen kezde jappaı halyqtyń biliktiligin arttyrý máselesine de basa nazar aýdarǵan durys. Jalaqy eńbek ónimdiligi bolǵan kezde ǵana artady. Al eńbek ónimdiligi salada jańa tehnologııa men bilikti kadrlar bolǵan kezde bolady. Bul jerde keshendi jumys júrgizilýi kerek. Biz keıde «zeınetkerler zeınetke shyqsa, jastarǵa jumys tabylady» dep jatamyz. Biraq zeınetkerler sol dárejege jetý úshin biraz eńbek etti, biliktilik kýrstarynan ótti, bilimin jetildirdi. Al oqýyn keshe bitirgen jas maman onyń ornyn basa almaıdy, sony eskerýimiz kerek»,-dedi M.Halyq.
Ortasha aılyq jalaqy 2,3 esege artty
Budan bólek qarjy mamany baǵdarlamada medıanalyq ortasha jalaqy men ortasha jalaqynyń arasyn jaqyndatý máselesi kóterilgenin tilge tıek etti. Jalpy Qazaqstanda olardyń alshaqtyǵy 1,5 ese bolsa, EYDU elderinde bul kórsetkish 1,13-ti quraıdy. Mamandardyń sózinshe, bul da halyq turmysyndaǵy teńsizdikke áser etip otyr.
«Baǵdarlamada ortasha medıanalyq jalaqynyń ortasha jalaqydan aıyrmasynyń 1,5%-ǵa deıin bolyp ketkeni aıtylady. Al damyǵan elderde bul 1%-dy quraıdy. Bizdiń elde qazir negizgi ortasha jalaqy – 275 myń teńge boldy, al medıanalyq ortasha jalaqy – 143 myń teńge bolyp tur. Olardyń arasy óte alys. Baǵdarlamada osy alshaqtyqty jaqyndatý máselesi qarastyrylǵan»,-dedi ekonmıst Maqsat Halyq.
Ortasha jalaqy demekshi, bıyl naýryz aıyndaǵy statıstıkaǵa súıensek, elimizdegi ortasha jalaqy 275 myń teńgeden asty. Jalpy sońǵy 10 jyldaǵy ortasha jalaqy mólsherine nazar aýdarsaq, tómendegi kesteden 2,3 esege artqanyn kórýge bolady.
Qaı sala mamandarynyń eńbekaqysy joǵary?
Al resmı derekterde keltirilgen aqparatqa súıenip, qaı salada jalaqynyń joǵary ekenine toqtalsaq, mynadaı málimetterge kýá bola alamyz. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, eń kóp eńbekaqy taý-ken óndirý ónerkásibi jáne karerlerdi qazý qyzmeti úshin tólenedi eken. Jalaqysy – 546,4 myń teńge, bul ortasha respýblıkalyq deńgeıden 2 ese joǵary. Qarjy jáne saqtandyrý qyzmetinde - 520,7 myń teńge (1,9 esege kóp), kásibı, ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmette – 442 myń teńge (1,6 esege kóp), aqparat jáne baılanys salasynda – 370,1 myń teńge (1,3 esege kóp).
Eń tómengi ataýly jalaqy aýyl, orman jáne balyq sharýashylyǵy qyzmetkerlerinde – 167,3 myń teńge, oǵan qosa sýmen jabdyqtaý, káriz júıesi, qaldyqtardyń jınalýyn jáne taratylýyn baqylaıtyn qyzmetkerler jalaqysy – 169,1 myń teńge.
Jalpy sarapshylar da aýyldy jerlerdegi turǵyndardyń jalaqysy tómen ekenin jıi kóterip júr. Áleýmettanýshy Nurbolat Aıekeshovtiń pikiri de joǵarydaǵy statıstıkany rastaı túsetin sekildi. Ol aýylda turatyn azamattardyń eńbekaqysyn kóbeıtýge qatysty usynystaryn aıtty.
«Shyny kerek, elimizdegi aýyldyq jerlerde azamattardyń eńbekaqysy tómendeý. Nur-Sultan, Almaty sekildi úlken qalalarda jalaqy mólsheri salystyrmaly túrde joǵary. Sondyqtan da aýyl halqy qalaǵa umtylady. Sol sebepti aýyldyq jerlerdegi halyqtyń turmysyn, ál-aýqatyn jetildirýge kúsh salýymyz kerek. Bıýdjettiń aqshasy shekteýli, sondyqtan túrli áleýmettik baǵdarlamalardy qarjylandyrýǵa memleket bıznes ókilderi men qaltaly azamattardy tartýy kerek. Bıznes ókilderi belgili bir kásip túrin damytý úshin azamattarǵa nesıe berip, keıin jumysy júrip ketken soń tómen paıyzben qaıtaratyndaı etip jasaýǵa da bolady»,-dedi áleýmettanýshy.
Qaı óńirlerde jalaqy mólsheri az?
Tómendegi kesteden ótken jylǵy ІV toqsandaǵy ortasha aılyq jalaqy mólsherin kórýge bolady. Buǵan deıin Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi kirister arasyndaǵy teńsizdik týraly aıtyp, qaı óńir turǵyndary eń joǵary jalaqy alatynyn habarlaǵan edi. Jalpy kesteden kórip otyrǵanymyzdaı, munaıly aımaqtar jalaqy boıynsha kóshbasshy bolyp otyr. Máselen, qyzmetkerlerge Atyraý oblysynda – aıyna 420,4 myń teńge, Mańǵystaý oblysynda – 382,4 myń teńge, Nur-Sultanda – 391,4 myń teńge, Almatyda – 329, 1 myń teńge tólenedi.
Al eń az jalaqy Soltústik Qazaqstan oblysyna (202,983 myń tg) tıesili ekenin baıqaımyz. Sondaı-aq Túrkistan oblysy (207,929myń tg) men Shymkent qalasy da (209,308 myń tg) alǵashqy úshtikke engen.
Degenmen qarjy mamany Maqsat Halyq qazirgi ortasha jalaqy eski esepteý ádisi arqyly jasalǵanyn alǵa tartyp otyr. Biraq onyń sózinshe, muny bir jaǵdaıda, ıaǵnı óńirlerdegi jalaqy mólsherin anyqtaý maqsatynda sátti qoldanýǵa bolady.
«Ár óńirdiń ortasha arıfmetıkalyq jalaqysyn shyǵarsaq, qaı óńirde jalaqy tómen ekenin kórýge bolady. Keıin sol óńirmen naqty jumys isteýge múmkindik bar. Sondyqtan ortasha jalaqyny esepteý sol úshin qajet. Mysaly, erteń óńirlerdegi sheneýnikter halyq aldynda esep bergen kezde ortasha jalaqynyń 275 myń teńge bolǵanyn aıtady. Bul – kúlkili. Mundaı statıstıka tek qaı óńirlerde jalaqy kórsetkishi tómen, qaı óńirmen tolyqtaı jumys isteý keregin anyqtaý úshin ǵana qajet»,-dedi ekonomıst.
Kedeılik deńgeıin azaıtý úshin ne isteý kerek?
«Eń tómengi kúnkóris shegi – 70 myń teńge bolýy kerek»
Jalpy Úkimettiń halyq tabysyn arttyrýdaǵy basty maqsaty – eldegi kedeıshilik deńgeıin azaıtý. Sebebi kedeılik bir emes, birneshe salaǵa qatar áser etip, eldiń ekonomıkalyq-áleýmettik damý qarqynyn báseńdetedi. Osy úshin jobada tabysy eń tómen kúnkóris deńgeıinen az halyqtyń úlesin 5,2%-ǵa azaıtý kózdelip otyr. Ásirese elimizdiń 12 óńirinde, atap aıtsaq, Atyraý, Batys Qazaqstan, Jambyl, Qaraǵandy, Qostanaı, Qyzylorda, Mańǵystaý, Pavlodar, Soltústik Qazaqstan, Túrkistan, Shyǵys Qazaqstan oblystary jáne Nur-Sultan qalasynda tabysy eń tómen kúnkóris deńgeıinen tómen halyq úlesiniń artqany baıqalady. Sondyqtan da tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen az halyqtyń úlesin azaıtý sharalary qolǵa alynbaq. Máselen, 2022 jyl bastalǵaly tabysy eń tómen kúnkóris deńgeıiniń mólsheri eki ret ósti.
Jalpy EYDU ádistemesi boıynsha, Qazaqstandaǵy kedeıshilik deńgeıi orta eseppen 10%-dy qurap otyr. EYDU elderinde kedeı halyqtyń úlesi 11,6 %-dy quraıdy. Máselen, AQSh-ta – 16,8%, Izraılde – 17,7%, Chılıde – 16,8%, Kanadada – 14,2%, Aýstralııada – 12,8%, Ulybrıtanııada – 10,8%.
Degenmen mamandar eldegi kedeıshilik deńgeıin azaıtý úshin eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń qazirgi mólsheri (1 sáýirden bastap 37 myń) azamattardyń turmys jaǵdaıyn jaqsartýǵa aıtarlyqtaı áser ete almaıtynyn alǵa tartady. Sondyqtan da ekonomıst Maqsat Halyq bul mólsherdi 70 myń teńgege deıin arttyrý qajettigin aıtyp, ony bylaısha túsindiredi:
«Birinshi kezekte, eń tómengi kúnkóris shegin kóterýimiz kerek, qazir bul — 37 myń teńge. 37 myńnan tómen tabys tabatyn azamattardy biz áleýmettik jaǵynan osal toptar qataryna engizdik, ıaǵnı olarǵa arnaýly áleýmettik tólemder tólenedi. Biraq bul álemdik standarttardan áldeqaıda qalys qalǵanymyzdy dáleldeı túsedi. Óıtkeni atalǵan qarjy bir aı ómir súrýge de jetkiliksiz ekenin bárimiz bilemiz. Sondyqtan ony odan ary kóbeıtýimiz qajet. Dúnıejúzilik banktiń málimetindegi álemdik standartta eń tómengi kúnkóris mólsheri kúnine 5,5 dollar dep tur. Ony teńgege aýystyratyn bolsaq, ol shamamen 70 myń teńgeni quraıdy. Demek bizdegi eń tómengi kúnkóris shegi 70 myń teńge bolýy kerek. Al odan tómen tabys tabatyn azamattardy áleýmettik osal toptarǵa jatqyzyp, arnaýly tólemder tóleý kerek»,-dedi ol.
Eń tómengi jalaqy mólsherin de arttyrý qajet
Oǵan qosa qarjy sarapshysy eń tómengi jalaqy mólsheriniń de artqany durys dep esepteıdi. Onyń aıtýynsha, qazirgi eń tómengi jalaqy mólsheri álemdik standarttarmen sáıkes kelmeıdi.
«Bizde ortasha medıanalyq jalaqy – 143 myń teńge. Álemdik standarttar boıynsha, osy ortasha medıanalyq jalaqynyń teń jartysyn eń tómengi jalaqy dep beredi. Al onyń 44%-yn eń tómengi kúnkóris shegi dep beredi. Bul – álemdik tájirıbe. Tipti keıbir ozyq memleketter eń tómengi jalaqy mólsherin eseptegende medıanalyq jalaqynyń 60%-yn alady. Ondaı bolsa, bizdegi eń tómengi jalaqy mólsheri 80 myń teńgeniń ústinde bolýy kerek. Dúnıejúzilik banktiń de eseptemeleri soǵan sáıkes keledi. Máselen, kúnine 5,5 dollardan tómen tabys tabatyn azamattar kedeı dep tanylady. Sol 70 myń teńgeden tómen tabys tabatyn azamattardy kedeı dep qarasaq, olardyń úlesi Úkimet kórsetip otyrǵan málimet boıynsha 4,8% emes, odan da kóp bolýy múmkin. Sondyqtan naqty statıstıkanyń joqtyǵy halyqtyń tabysyn arttyrýǵa kedergi bolýy múmkin»,-dep pikirin tolyqtyrdy maman.
Jalpy bıyl halyqtyń tabysyn arttyrýǵa 197 mlrd teńge jumsaý kózdelip otyr.Ekonomıst Maqsat Halyq bul qarajat eldegi kedeılik máselesin sheshýge aıtarlyqtaı septigin tıgize almaıtynyn aıtady. Sondyqtan maman basqa da tetikterdi qarastyrýymyz kerek ekenin jón sanap otyr.
«Jalpy 197 mlrd teńge kóp qarajat emes. Bul negizinen jastardy qoldaýǵa, óz bıznesin ashqysy keletinderge shaǵyn nesıe berýge, jalǵa beriletin turǵyn úı aqysyn sýbsıdııalaýǵa baǵyttalǵan. Degenmen bul azamattardyń ál-aýqatyn kóterip, kedeılik deńgeıin azaıtýǵa jetetin qarajat emes. Máselen, ınflıatsııa deńgeıiniń ósýi men áleýmettik tólemderdi ındeksteýge 110 mlrd teńge qarastyrylyp otyr. Salystyryp qarasaq, sonda tabysty arttyrýǵa bólingen 197 mlrd teńge kóp qarajat emes ekenin túsinýge bolady. 110 mlrd teńgege toqtalsam, máselen, eger ınflıatsııa 10% deńgeıinde bolsa, zeınetaqy 10%-ǵa ósedi. Kóp balaly analarǵa, áleýmettik osal toptarǵa beriletin tólemder de 10%-dyń deńgeıinde ǵana artady. Al 10%-ǵa arttyrý halyqtyń tabysy ósip ketti degen sóz emes. Mysaly, 60 myń teńge bolsa, ol 10%-ǵa, ıaǵnı 6 myń teńgege ǵana ósedi. Bul halyqtyń tabysy ósti dep te, kedeıshilik máselesin sheshedi dep te aıta almaımyz»,-dedi M.Halyq.
Qazaqstanda 1 mıllıonǵa jýyq bala kedeıshilikte ómir súrip jatyr
ıÝNISEF nemese Birikken Ulttar Uıymynyń Balalar Qory málimetteri boıynsha, qazaqstandyq balalardyń 15,6 paıyzy tabysy eń tómen otbasylarda turady. Demek bul Qazaqstandaǵy 1 mıllıonǵa jýyq bala nemese árbir altynshy bala kedeıshilikte ómir súrip jatyr degendi bildiredi. Sondyqtan da mamandar bala quqyǵyn eskere otyryp, áleýmettik osal toptarda ósip jatqan balalardyń jaǵdaıyna, turmysyna, oqýyna basa nazar aýdarý kerek dep sanaıdy. Óıtkeni elimizdiń erteńi men bolashaǵy – balalar desek, olardyń problemasy kún tártibiniń basty máseleleriniń birine aınalýǵa tıis. Osyǵan baılanysty qarjy sarapshysy bizge taǵy da mynadaı mańyzdy máseleni aıtty:
«Eldegi kedeı otbasylarda ósip jatqan balalar sany mıllıonnan asady. Bul – úlken kórsetkish. Sol azamattardyń qosymsha bilim alýǵa, máselen, repetıtor jaldaýǵa múmkindiginiń joqtyǵy, boıyndaǵy óner-bilimdi tıisti deńgeıde damyta almaýy da – úlken másele. Munyń jaman stsenarıine úńilsek, ol balalar bolashaqta joǵary biliktilikti qajet etetin jumystardy isteı almaıdy. Sóıtip qara jumys isteıdi, onyń soǵan oraı aqysy da tómen bolady. Sondyqtan eldiń bolashaǵy sanalatyn balalar máselesi nazardan tys qalmaýy kerek dep sanaımyn»,-dep sózin túıindedi ol.
Qoryta aıtsaq, 2025 jylǵa deıingi halyqtyń tabysyn arttyrýǵa arnalǵan baǵdarlama aıasynda birqatar nátıjege qol jetkizilmek. Atap aıtsaq, JІÓ-degi eńbekaqynyń úlesin – 34,5%-ǵa jetkizý, tabysy eń tómen kúnkóris deńgeıinen az halyqtyń úlesin – 5,2%-ǵa tómendetý, jumyssyzdyq deńgeıin – 4,7%-ǵa deıin azaıtý, sonymen qosa búkil kezeń ishinde barlyǵy 2 mln astam adamǵa jumys oryndaryn qurý josparlanyp otyr.
Nazerke Súıindik
