Qazaqstandyqtardyń ınfektsııaǵa qarsy preparattarǵa shaǵymy jıilegen
Ortalyq málimetinshe, osy jyldyń qańtar-sáýir aralyǵynda turaqty paıdalanýǵa arnalǵan bakterııaǵa, mıkobakterııaǵa, vırýsqa qarsy preparattar, AITV ınfektsııasyn emdeýge arnalǵan preparattardy, sondaı-aq vaktsınalardy qoldaný kezinde jaǵymsyz reaktsııalardyń baıqalǵany týraly habarlamalar jıi túsken. Atalǵan preparattardy paıdalanǵan kezdegi jaǵymsyz reaktsııalarǵa shaǵymdar kelip túsken habarlamalardyń jalpy mólsherinen 64,5 paıyzyn quraıdy.
Habarlamalardyń basym bóligin nemese 85 paıyzyn kútiletin, ıaǵnı dárilik zattyń jalpy sıpattamasynda jáne preparatty medıtsınalyq qoldaný jónindegi nusqaýlyqta sıpattalǵan reaktsııalarǵa tıesili. Dárige bolatyn kúrdeli jaǵymsyz reaktsııalar týraly habarlamalar úlesi – 6 paıyz.
«Ortalyq jaǵymsyz reaktsııalardyń karta-habarlamalaryn tirkeıdi. Árbir naqty jaǵdaı boıynsha dárilerdiń kúmán týdyratyn jaǵymsyz áserlerine taldaý jasaıdy. Jaǵymsyz reaktsııanyń damýy men preparatty qabyldaý arasyndaǵy sebep-saldarǵa baılanysty zertteıdi jáne saraptamalyq qorytyndy usynady. QR DSM Medıtsınalyq jáne farmatsevtıkalyq qyzmetti baqylaý komıteti ortalyq qorytyndysynyń negizinde, qajet bolsa, dárilik preparattyń qoldanylýyn shektep, marketıngin toqtatady. Medıtsınalyq qoldaný jónindegi nusqaýlyqqa ózgeris engizip, naryqtan qaıtaryp alady jáne preparattyń elde óndirilýine, dıstrıbýtsııasyna jáne qoldanylýyna tyıym salady», - delingen taratylǵan aqparatta.
