Qazaqstandyqtardyń bank aldyndaǵy problemalyq qaryzy qansha
«Ótken jyly bank sektory kúrdeli makroekonomıkalyq jaǵdaıda damydy. Osyǵan oraı agenttiktiń aldynda bank sektorynyń turaqtylyǵyn qamtamasyz etý, salymshylardyń múddelerin qorǵaý jáne bankterdi qaıtalama sanktsııa táýekelin barynsha azaıtý mindeti turdy. Elimizdegi Reseıdiń enshiles bankteriniń jumysy turaqtandyryldy. Desek te syn-qaterge qaramastan, bank sektory tabysty jumys istep, jańa jaǵdaıǵa beıimdele bildi. Ótken jyly bank sektorynyń aktıvteri - 18,4%, al klıent salymdary - 21,5% ulǵaıdy», – dedi Oljas Qızatov ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmeti alańynda ótken baspasóz máslıhatynda.
Spıkerdiń dereginshe, bankterdiń kredıt portfeli bir jylda 20%-ǵa ósti.
«Nesıe portfelindegi problemalyq qaryzdardyń úlesi - 3,4%. Bankterdiń retteýshi menshikti kapıtaly 11,8% artty. Jalpy júıe boıynsha negizgi kapıtaldyń jetkiliktilik koeffıtsıenti - 18,5%. S&P mamandary óńirdegi makroekonomıkalyq jáne geosaıası táýekelderdiń shıelenisýine qaramastan, elimizdiń bank sektory ótken jyly turaqty bolǵanyn aıtyp otyr», - deıdi ol.
Sondaı-aq, Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi basshysynyń orynbasary otandyq bank sektorynyń salalyq táýekelderi (Banking Industry Country Risk Assessment, BICRA) «9»-dan «8»-ge kemigenin aıtty.
Odan bólek, qyzmetin negizinen Qazaqstanda júzege asyratyn bankter reıtınginiń bazalyq deńgeıi «b+»-ten «bb-»-ke deıin kóterilgen.
Buǵan deıin bankter men mıkroqarjy uıymdary strestik aktıvterdi sata bastaıtyny aıtyldy.