Qazaqstandyqtar ulttyq qundylyqtarymyzdyń aınalasynda birigýi qajet - depýtat O. Asanǵazy
O. Asanǵazynyń aıtýynsha, qazirgi «100 naqty qadamda» da, bes ınstıtýtsıonaldy reformada da kóterilip otyrǵan másele - bizdiń birtekti mádenıetimiz.
«Elbasynyń táýelsizdik alǵannan bergi armany - eldiń birligi. Osy birlik júıeli memlekettik saıasattan jáne ortaq mádenıetten turady. ıAǵnı, saıasatymyzdyń sarabdal bolýy, táýelsizdik alǵannan beri áleýmettik-saıası jaǵdaıda jetken jetistigimizdiń durys ekenine kózimiz jetti», - deıdi ol.
Depýtattyń aıtýynsha, qazaqtyń baıyrǵy, baıandy, ǵasyrdan ǵasyrǵa úzilmeı kele jatqan mádenıeti - búkil qazaqstandyqtardy biriktire alatyn mádenıet.
«Sondyqtan, biz, qazaqstandyqtar birtektilik jaǵdaıyna kelgen kezde, osynyń irgetasyn qalaıtyn ulttyq qundylyqtarymyz týraly aıta ketýimiz kerek. Birtektilikke keletin bolsaq, Naýryz meıramy - naǵyz birliktiń merekesi, arazdasqandy dostastyratyn, barlyq ókpeni umyttandyratyn mereke. Jalpy, syrǵa salýdan bastap qyz uzatý, úılený toıy sııaqty qazaqtyń kez-kelgen dástúri jańa zamanǵa laıyqtalyp, burynǵyny jańarta otyryp, óte keremet mádenıetke aınaldy. Aıtys óneriniń ózi - burynǵy tarıhymyzdy tiriltti jáne naǵyz demokratııaǵa aınaldy. Osynyń barlyǵy, qazaqtyń mádenıeti búkil qazaqstandyqtardy biriktire alatynyn kórsetip otyr. Sondyqtan, birtektilik degende, birtekti mádenıet degende, biz qaıda birigemiz desek, biz ulttyq qundylyqtarymyzdyń, qazaq mádenıetiniń aınalasynda birigýimiz kerek», - dep atap ótti ol.
«Memleketti quraıtyn ult - qazaq ulty. Degenmen, Qazaqstannyń jerin mekendep otyrǵan kez-kelgen etnosqa raqmetten basqa aıtarymyz joq. Qandaı bıik minber bolsyn, qandaı mádenı jarys bolsyn, kez-kelgen ulttyń ókili qazaqtyń saltyn syılaıtynyn dáleldeıdi. Jalpy, ultty ult etip qorǵaıtyn, memleketti memleket etip alma-ǵaıyp kezeńnen alyp shyǵatyn onyń rýhanı qorǵanysy deıtin bolsaq, bizdiń qazaqstandyqtarǵa óz mádenıetin oqýǵa kelgende kem qalyp jatqan tus - memlekettik tilimizdiń jaǵdaıy», - dedi depýtat.
