Qazaqstandyqtar memlekettik organdardyń jumysyna qanshalyqty rıza

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstandyqtardyń jartysynan kóbi memlekettik qyzmetshiler arasynda tek jedel járdem men órt sóndirýshilerdiń qyzmetine «qanaǵattanarlyq» degen baǵa berip otyr. Halyq kóbinese polıtsııanyń jumysyna qanaǵattanbaıdy, dep habarlaıdy QazAqparat Finprom.kz resýrsyna silteme jasap.

QR Ulttyq statıstıka bıýrosy júrgizgen zertteýge sáıkes, qazaqstandyqtar memlekettik qyzmet kórsetý sapasyn byltyrǵa qaraǵanda joǵary baǵalap otyr.

Jedel medıtsınalyq kómek qyzmetiniń sapasyna tolyq qanaǵattanatyn qazaqstandyqtardyń úlesi 54,6%-dy qurasa, órt sóndirý qyzmetine 50,2% otandasymyz rıza.

Odan ári polıtsııa qyzmetiniń sapasyna qanaǵattanǵan qazaqstandyqtardyń úlesi 43,7%, «Azamattarǵa arnalǵan úkimet» memlekettik korporatsııasy 43,3%, salyq qyzmeti 43% jáne basqa memlekettik qyzmetter boıynsha 39,9%-dy quraıdy.

Zertteýge qatysqan respondentterdiń memlekettik qyzmettiń sapasyna qatysty birneshe jaýapty tańdaýǵa múmkindigi boldy. Onyń ishinde «qanaǵattanbaımyn», «ishinara qanaǵattanamyn jáne qanaǵattanamyn», sonymen qatar «jaýap berýge qınalamyn nemese qoldanbaımyn» degen nusqalar boldy.

Memlekettik qyzmet kórsetý sapasyna tolyq qanaǵattanǵan respondentterdiń úlesi qala turǵyndaryna qaraǵanda aýyldyq jerlerde basym.

Máselen, jedel medıtsınalyq qyzmetke aýyl turǵyndarynyń 53,3% oń baǵasyn berse, qarsy qala turǵyndarynyń 56,9%-y qyzmet sapasyna qanaǵattanbaıdy.

Sol sııaqty salyq qyzmeti boıynsha aýyl turǵyndary 49,6%-ǵa qanaǵattansa, al qala turǵyndary 39,5%-ǵa rızashylyǵyn bildirip otyr.

Odan bólek, halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵynyń qyzmeti aýylda 48,7%, qalada 40,4%-ǵa, jáne polıtsııa aýylda 48,5% tıisinshe qalada 41,1%-ǵa baǵalandy.

Al órt sóndirý qyzmetiniń sapasyna birdeı baǵa berildi deýge bolady. Aýyl turǵyndary 50,3% bolsa, qala turǵyndary 50,1%-ǵa oń baǵasyn berip otyr.

Respondentter kóbinese polıtsııa qyzmetine qanaǵattanbaıdy. Zertteýge qatysýshylardyń 4,4%-y birden qanaǵattanarlyqsyz degen baǵa berdi. Byltyrda solaı bolǵan.

Salyq qyzmetiniń sapasyn respondentterdiń 2,8%-y (2021 jyly - 2,9%), HQKO - 2,6% (2021 jyly - 3,3%), jedel medıtsınalyq kómek - 2,5% (2021 jyly - 2,7%), órt sóndirý qyzmeti - 1,5% (2021 jyly - 2,7%) qanaǵattanarlyqsyz dep baǵalady.


Сейчас читают
telegram