Qazaqstandyq júk tasymaldaýshylardyń halyqaralyq naryqtaǵy úlesi 7%-ǵa jetti

None
ASTANA. QazAqparat - Qazir halyqaralyq júk tasymaly naryǵyndaǵy qazaqstandyq tasymaldaýshy kompanııalardyń úlesi – 7%, dep habarlaıdy QR IIDM baspasóz qyzmeti.

Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes teńiz porttaryn «Aqtaý teńiz porty» AEA quramyna engizý máselesi pysyqtalyp, bul óz kezeginde áleýetti ınvestorlar úshin port ınfraqurylymyn damytý jónindegi jobalardyń tartymdylyǵyn arttyrýǵa múmkindik beredi. Zańnamalyq jumystar aıasynda sýǵa batqan kemelerdi joıý máselelerine qatysty halyqaralyq sharttardyń normalaryn ımplementatsııalaý (halyqaralyq mindettemelerdi memlekettiń ishinde iske asyrý, sondaı-aq halyqaralyq-quqyqtyq normalardy ulttyq quqyqtyq júıege engizýdiń naqty tásili) boıynsha da jumystar júrgizilip jatyr.

2022 jyldaǵy 11 aıdyń qorytyndysy boıynsha byltyrǵy uqsas kezeńmen salystyrǵanda teńiz porttary arqyly júkterdi aýystyryp tıeý kólemi 19%-ǵa ósken. Onyń ishinde konteınerlik tasymaldar 24%-ǵa ulǵaıdy. Sondaı-aq temirjol kóligi boıynsha júkterdi tasymaldaý jáne júk aınalymy 6%-ǵa artqan.

Bul rette 2022 jyly temirjol kóligi salasyndaǵy iri jobalardyń biri «Dostyq – Moıynty» ýchaskesiniń ekinshi jolynyń qurylysy bastalǵanyn aıta ketken oryndy.

Sonymen qosa tranzıttik ýchaskelerdegi «tar sheńberli» jerlerdi joıyp, tasymaldaý kólemin ulǵaıtý úshin «Darbaza – Maqtaaral» jobasy boıynsha tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdemeni ázirleý men «Baqty – Aıagóz» temirjol ýchaskesiniń qurylysy boıynsha jumystar júrgizilip keledi.

2023 jylǵa arnalǵan josparlar týraly toqtalsaq, jeńildetilgen lızıng baǵdarlamasy aıasynda jolaýshylar vagondaryn satyp alý men elimizdegi avtobýs parkin jańartý mejelenip otyrǵanyn atap ótken jón. Teńiz kóligi salasyna kelsek, bul baǵytta Reseı elimen teńizshilerdiń kásibı dıplomdaryn ózara moıyndaý týraly kelisim jasaý jóninde jumysty jalǵastyrý kózdelgen.

Kólikti tsıfrlandyrý salasynda «Kólik qujattaryn basqarýdyń biryńǵaı júıesin» paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Bul júıe taýar-kólik júkqujattary men jol paraqtaryn elektrondy formatqa aýystyrýǵa septigin tıgizedi.


Сейчас читают
telegram