Qazaqstandyq ekologtar stıhııaly qoqys oryndaryn uıymdastyrýshylardyń jazasyn qatańdatýdy talap etýde
Qaýymdastyqtyń tóraıymy Aıgúl Solovevanyń aıtýynsha, Qazaqstanda 2932 qoqys polıgondary tirkelgen. Onyń tek 509-y, ıaǵnı 17%-y ǵana ekologııalyq normalarǵa saı keledi. Oǵan qosa, tek zańdastyrylǵan polıgondarda jyl basynan beri 40 órt bolǵan: 17-si Shyǵys Qazaqstan oblysynda, beseýi – Aqtóbe oblysynda, tórteýi Almaty oblysynda, úsheýi Pavlodar oblysynda, sondaı-aq Mańǵystaý, Atyraý, Túrkistan oblystarynda bolyp ótken.
Sońǵy úsh aıda Qaýymdastyqqa Aqtaý, Óskemen, Semeı, Atyraý, Túrkistan jáne ózge de óńirlerden janǵan polıgondar birneshe kún tútindegeni jáne sanktsııalanbaǵan qoqys oryndarynda órtter qaıtalanǵany jóninde ondaǵan shaǵymdar kelip túsken. «Turǵyndar úılerdiń terezesin ashý múmkin bolmaq turmaq, densaýlyq jaǵdaılarynyń nasharlap ketkenin jetkizýde. Janý – bul jylý men gazdar bóletin hımııalyq reaktsııa. Qoqys quramy ártúrli bolǵandyqtan, bólinetin toksınderdiń de kólemi normadan birneshe esege asady», - deıdi ekolog, - «máseleni ýshyqtyratyny – táýelsizdik jyldaryn qosqanda el tarıhynda naqty qandaı kólemde qoqys jınalǵany týraly aqparat múlde joq. Tek resmı derekterge sáıkes sanktsııalanbaǵan qoqys oryndarynyń sany 8,5 myńǵa jetip otyr. Sonymen qatar qoqystyń quramyndaǵy zııandy jáne ýly komponentterdiń quramy jáne morfologııasy da belgisiz. Parnıktik gazdardyń, zııandy zattardyń aýaǵa tarap, jerge sińip, jer asty sýlaryn zaqymdaýyn ólsheıtin zamanaýı qurylǵylardyń shekteýliligi de jaǵdaıdy anyqtaýǵa kedergi keltirýde. Toksındi, ýly zattardyń deńgeıin anyqtaıtyn júıeli zertteýlerdiń joqtyǵy, olardyń adam aǵzasy men densaýlyǵyna áseri de – kókeıtesti másele», - deıdi Aıgúl Soloveva.
Ol damyǵan elder sııaqty qoqystardy meńgerýdiń zamanaýı tolyqqandy júıesin jolǵa qoıyp, tsıkldi ekonomıkaǵa kóship, eń myqty, qaýipsiz álemdik praktıkalardy engizýimiz kerektigine kámil senimdi.
Aıgúl Soloveva 100-den asa qoǵamdyq uıymdardy biriktiretin Qaýymdastyq atynan ekologııalyq belsendilerge, Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligine jáne QR Úkimetine, Parlament depýtattaryna sanktsııalanbaǵan, stıhııaly qoqys oryndaryn uıymdastyrýshylardyń jazasyn ulǵaıtý úshin QR zańnamasyna tolyqtyrýlar engizýdi usyndy. Óz tarapynan Qazaqstannyń ekologııalyq uıymdar Qaýymdastyǵy quqyqtyq jáne aqparattyq kómek kórsetýge daıyn ekenin atap ótti.
