Qazaqstandyqtar Apple aktsııalaryn kóp satyp alyp jatyr

Bıyl KASE qazaqstandyq qor bırjasynyń ındeksi tarıhı maksımýmǵa jetti. Qarashanyń úshinshi aptasynda bırja ındeksi 1,20% ósti. Bul – birqatar kompanııanyń aktsııalary qymbattap, ıeleriniń paıdasyn arttyrdy degen sóz. KASE Qazaqstan qor bırjasynyń basqarma tóraǵasy Alına Aldambergen Kazinform agenttiginiń analıtıkalyq sholýshysyna bergen suhbatynda bırja naryǵynyń qazirgi jaǵdaıy, Qazaqstan qor bırjasynyń jumysy jáne qandaı aktsııalarǵa suranys joǵary ekenin aıtyp berdi.

Foto: A. Aldambergenniń jeke muraǵatynan

- 2023 jylǵy qarashanyń sońynda KASE ındeksi tarıhı eń joǵary deńgeıge jetti. Mysaly, 23 qarashada ındeks bir aptada +49,06 tarmaqqa nemese +1,20%-ǵa ósip, baǵa 4 104,44-ten 4 153,52 tarmaqqa deıin kóterildi. Indekstiń ósýine qandaı mańyzdy faktorlar áser etti?

- Jyl basynan beri KASE ındeksi turaqty ósim kórsetip keledi. Esterińizde bolsa, ótken jyly paıyzdyq mólsherlemeniń kóterilýine baılanysty búkil álemde, sonyń ishinde Qazaqstanda da aktsııalar naryǵy quldyrady. Bıyl qalpyna keldi. Qazirdiń ózinde 2023 jyldyń 1 jeltoqsanynda KASE ındeksi 28,2%-ǵa ósti.

2023 jyly KASE ındeksiniń barlyq aktsııasy ósti. Mysaly, 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha «Bank TsentrKredıt» AQ jaı aktsııalary 53%–ǵa, «Qazatomónerkásip» UAK» AQ aktsııalary 41%-ǵa, Kaspi.kz aktsııalary 39%-ǵa, «Qazaqstan Halyq banki» AQ-nyń aktsııalary 30%-ǵa artty.

«QazMunaıGaz» UK» AQ aktsııalary bıyl túrli dınamıkany kórsetti, 1 jeltoqsanda ósim shamamen 23% qurady. «Qazaqtelekom» AQ 13%–ǵa, «QazTransOıl» AQ 18%-ǵa jáne «Ksell» AQ 13%-ǵa ósti.

Jalpy, qunnyń ósýi paıyzdyq mólsherleme men ınflıatsııa deńgeıiniń tómendeýine baılanysty boldy. Alaıda, uzaq merzimdi perspektıvada aktsııalardyń quny shıkizat pen energetıkalyq resýrstar baǵasynyń kiris deńgeıine, kompanııalardyń qarjy nátıjelerine, aktsııaǵa tólenetin dıvıdendter deńgeıine jáne bolashaq kezeńge arnalǵan boljamdarǵa baılanysty bolýy múmkin.

Máselen, qarashada eki bank osy jyldyń 9 aıynyń qorytyndysy boıynsha jaqsy nátıje kórsetti. Qarjy esebine sáıkes, «Qazaqstan Halyq banki» AQ taza paıdasynyń ósýi 2022 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 30,8% - 537 mlrd teńgege deıin jetti. Bul ınvestorlar jaqsy qabyldaıtyn oń kórsetkish. «Qazaqtelekom» AQ esebine sáıkes, 2023 jyldyń 9 aıynda taza paıda 0,6% - ǵa ósip, 89,3 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy. Sondaı-aq, «Bank TsentrKredıt» AQ aktsııalary ósti.

- Qazir Qazaqstandaǵy bırja naryǵynyń jaǵdaıy qalaı? Qandaı mańyzdy ózgeristerdi atap óte alasyz?

- Bıyl barlyq KASE naryǵynda ósim baıqalyp otyrǵanyn aıttym. Jalpy bırja naryǵy tórt naryqty qamtıdy: valıýta naryǵy, baǵaly qaǵazdardyń barlyq túri satylatyn qor naryǵy, aqsha naryǵynyń quraldary jáne derıvatıvter.

Bul rette, eger 10 aıdaǵy sandardy alatyn bolsaq, aktsııa naryǵyndaǵy saýda-sattyq kólemi 2,9 ese, KASE Global sektorynda 44,2%-ǵa, korporatıvtik boryshtyq baǵaly qaǵazdar 7,6%-ǵa, memelekettik baǵaly qaǵazdar 51,1%-ǵa, MQU oblıgatsııalary 2,1 ese, shetel valıýtasy naryǵy 41,5%-ǵa ósti, repo operatsııalary (aǵylshynnyń Repurchase agreement REPO kelisimi – eki bólikten turatyn mámile: baǵaly qaǵazdardy satý jáne belgili bir merzimnen keıin aldyn ala belgilengen baǵamen qaıta satyp alý– red.) 45,1%-ǵa ósti.

Bıyl biz valıýta naryǵyndaǵy saýdanyń artqanyn baıqap otyrmyz. Sonymen qatar, valıýtalardyń ártaraptanǵanyn da atap ótý qajet. Eger buryn basym valıýta juby dollar-teńge bolsa, bıyl dollar-teńge men ıýan-teńgeniń, sondaı-aq jańa valıýtalardyń ósimi baıqalady. Mysaly, dollar-ıýan jáne eýro-ıýan. Qor naryǵynda bıyl joǵary paıyzdyq mólsherlemege qaramastan, korporatıvtik oblıgatsııalar naryǵy tolyǵymen qalpyna kelip jatyr.

Sonymen qatar, Qarjy mınıstrligi KASE platformasynda aıtarlyqtaı kóp oblıgatsııalardy ornalastyrdy – shamamen 5 trln teńge. ıAǵnı, barlyq bıznes pen ekonomıkany qarjylandyrý baǵdarlamalary jalǵasyp jatyr. Bıylǵy jańashyldyqtyń biri – «Damý» baǵdarlamasy aıasynda ShOB sýbsıdııalanǵan paıyzdyq mólsherlemeniń engizilýi.

Tutas alǵanda, biz bıylǵy qarjylandyrý kólemine qarap, keler jyly da joǵary bolady dep boljaımyz.

- Qazir jasandy ıntellektiń istemeıtini joq. Barlyq salaǵa derlik enip úlgerdi. Al, KASE jumysynda jasandy ıntellekt qoldanyla ma?

- Jasandy ıntellekt (AI) - jańa trend. Iá, qazir qaýipsizdik, adamzatqa qaýip-qater jáne retteý máseleleri týraly kóptegen pikirtalas bar. Degenmen, AI áseri uıaly telefondaǵydaı bolady dep oılaımyz, ıaǵnı AI tásilderdi ózgertetin qosymsha quralǵa aınalady.

Uıaly telefon tsıfrlandyrýǵa jáne basqa resýrstarǵa úıden shyqpaı-aq qol jetkizýge múmkindik bergeni sııaqty, AI adam úshin belgili bir jumysty almastyrady. Bul úrdisti boljaı otyryp, biz neni aýystyrýǵa bolatynyn qarastyryp jatyrmyz. Mysaly, AI keıbir aqparatty damyta alady jáne bolashaqta bizdiń jumysymyzda qoldanýǵa bolatyn nátıje bere alady. Bul ádette analıtıkalyq jumys. Eger ChatGPT týraly aıtatyn bolsaq, biz aldymen bul quraldy qyzmetimizde qalaı qoldanatynymyzdy zertteımiz.

Ekinshi másele, bırjada derekter kóp. Bul derekterdi ınvestorlar taldaý jáne ınvestıtsııalyq sheshimderdi ázirleý úshin paıdalanatyny anyq. Biraq biz úshin generatıv AI analıtıkasy táýekelderdi basqarýdy esepteý quraly retinde paıdalanylýy múmkin. Munda biz jumystyń bizdiń kontragentterge (kelisimshartqa otyrǵan seriktesterdiń árqaısysy kontragent bolyp sanalady – red.), sonyń ishinde ortalyq kontragentterge qandaı qaýip tóndiretinin kóre alamyz. Shynynda da, ortalyq kontragentti («KASE klırıngtik ortalyǵy» AQ – Qazaqstan qor bırjasynyń enshiles uıymy) iske qosý arqyly biz táýekelge baramyz, óıtkeni biz T+2-ge ruqsat bergen baǵaly qaǵazdar boıynsha 100% kepildikke almaımyz. Tıisinshe, bizge egjeı-tegjeı saralanǵan rısk-menedjment qajet.

Quraldardy paıdalana otyryp, biz táýekelderdi bir jylǵa ǵana emes, sonymen qatar orta merzimdi kezeńge de esepteı alamyz. Naryqtaǵy baǵa ózgeristeriniń dınamıkasy qandaı táýekelder týdyratynyn, naryq qatysýshylary úshin qandaı táýekelder bar ekenin, sondaı-aq ortalyq kontragentter úshin jumys isteýdiń shamamen táýekelderi qandaı bolýy múmkin ekenin kóre alamyz. Biz qazir muny ózimiz boljap jatyrmyz. Degenmen, bolashaqta jasandy ıntellekt quraldary osyǵan baılanysty paıdaly bolýy múmkin dep oılaımyn.

AI qoldanýdyń ekinshi baǵyty, árıne, makroekonomıkalyq boljamdar. Oǵan kóptegen faktor: jahandyq jylyný, klımattyń ózgerýi jáne ártúrli saıası shıelenis áser etýi múmkin. Munda siz úlgilerdi qurýǵa kómektesetin esepterdi jasaı alasyz.

Sonymen qatar, bul quraldardy analıtıka úshin ǵana emes, bıznes-protsesterde de qoldanýǵa bolady. Bizde qazir naqty joba joq. Degenmen, bıznes-protsesterge engizý úshin qoljetimdi quraldardy zertteý keler jylǵa josparlanyp otyr.

- Buǵan deıin qazaqstandyqtar bırjanyń aktsııalary men jumysy týraly jetkilikti deńgeıde habardar bolmady deýge bolady, Degenmen, búginde áleýmettik jelilerde ınvestıtsııalardy basqarý jáne ártúrli aktsııany satyp alýdy úıretetin kýrstar kóp. ıAǵnı, satyp alatyndar kóbeıdi degen sóz. Osy oraıda syrtqy jáne ishki naryqta suranysqa ıe TOP 5 qazaqstandyq aktsııalardy atap ótseńiz.

- Eger KASE týraly aıtatyn bolsaq, 2023 jyldyń 10 aıynda eń jıi satylǵan aktsııalar Halyq Banktiń aktsııalary boldy jáne bul aıtarlyqtaı turaqty trend. Osy jyldyń ótken aılarynda 184 myń tranzaktsııa jasalyp, saýda kólemi 12,1 mlrd teńgeni qurady. Aıtpaqshy, Halyq banki LSE-de satylǵanyna qaramastan, jergilikti bólshek saýda ınvestorlary arasynda aıtarlyqtaı kóp suranysqa ıe. Sondaı-aq BTsK, Qazatomónerkásip jáne Kaspi.kz aktsııalary bar.

10 aıda «QazMunaıGazdyń» tranzaktsııalar sany 81 833-ti qurady, saýda kólemi 149,9 mlrd teńgege jetti. Sonymen birge, 2022 jyly IPO aıasynda KASE-de 137,5 mlrd teńgege QMG aktsııalary satylymǵa shyǵaryldy. Aıta ketý kerek, QMG aktsııalaryn ornalastyrý jergilikti ınvestorlardan tartylǵan ınvestıtsııa kólemi boıynsha, sondaı-aq qatysýshy ınvestorlar sany boıynsha Qazaqstanda rekordtyq kórsetkishke aınaldy. Mysaly, QMG aktsııalaryna KASE suranysynyń kólemi «Halyqtyq IPO» baǵdarlamasy aıasynda 2012 jyly shyǵarylǵan «QazTransOıl» AQ aktsııalaryna suranystan 2,5 ese asyp tústi. Sondaı-aq, bıyl DQU aıasynda «KEGOC» AQ-nyń 18,7 mlrd teńgege aktsııalary shyǵaryldy.

Bólshek saýda ınvestorlary arasyndaǵy tranzaktsııalar sanyna qarasańyz, QazTransOıl aktsııalary da suranysqa ıe. Zańdy tulǵalardy qosa alǵanda, kólemine qaraı tizim mynadaı bolady:

1. «QazMunaıGaz» – 149,9 mlrd teńge;
2. Halyq banki – 12 mlrd teńge;
3. «QazTransOıl» – 9,3 mlrd teńge;
4. Kcell – 9 mlrd teńge;
5. Qazatomónerkásip – 7,8 mlrd teńge;
6. Qazaqtelekom – 5,8 mlrd teńge;
7. Kaspi.kz – 3,5 mlrd teńge;
8. TsentrKredıt Banki – 3,2 mlrd teńge;
9. «BAST» AQ – 2,5 mlrd teńge;
10.  «KEGOC» AQ – 1,4 mlrd teńge.

Sondaı-aq, KASE Global sektoryndaǵy aktsııalarǵa suranys artyp keledi. 2023 jyldyń 10 aıynda KASE Global sektoryndaǵy aktsııalardyń saýda-sattyq kólemi 2022 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 44%-ǵa ósip, 73,1 mln dollardy qurady. Bul 2021 jylǵy saýda kóleminen 5 esege jýyq asyp tústi. Sonymen qatar, 2023 jyldyń sońǵy 10 aıynda osy sektordaǵy negizgi saýda kólemi bylaı boldy:

1. Apple Inc. – 27,4 mln AQSh dollary;
2. Johnson & Johnson – 11 mln dollar;
3. Microsoft korporatsııasy – 5,5 mln AQSh dollary;
4. Tesla – 2,9 mln AQSh dollary;
5. Advanced Micro Devices – $2,4 mln AQSh dollary.

Esepti kezeńdegi eń úlken ósimdi Nvidia jáne Meta Platforms aktsııalary kórsetti, olardyń baǵasy sáıkesinshe 179% jáne 145% ósti. Eń nashar ónimdilikti Pfizer Inc. aktsııalary kórsetti, ol 40% tómendedi.

- Qarapaıym adam aktsııalarmen qalaı aınalysa alady? Qanshalyqty qaýipsiz? Qandaı táýekelder bar?

- Qarapaıym adam úshin aktsııalarmen saýda jasaýdyń táýekeli kóp. Baǵaly qaǵazdarǵa qalaı ınvestıtsııalaý keregin túsiný úshin bilim qajet. Endi nege biz bólshek saýda ınvestorlarynyń kóbeıýin kórip otyrmyz? Óıtkeni kapıtal naryǵyna qol jetkizý óte qoljetimdi bolyp jatyr. Bul úrdis tek Qazaqstanda ǵana emes, jahandyq deńgeıde de baıqalady, álemde bólshek saýda ınvestorlary kóbeıip keledi.

Olarǵa úlken ınvestıtsııa salýdyń qajeti joq, olar shaǵyn ınvestıtsııa quıady. Qazaqstandyq brokerler de osyndaı qyzmet kórsetedi. Mysaly, «Jusan invest» kompanııasynda 100 teńge jáne odan kóp aqsha salýǵa bolady. Basqa brokerler sál kóbirek ınvestıtsııa somasyn usyna alady. Sondaı-aq, mobıldi qosymsha arqyly ınvestıtsııa sala alasyz.

Degenmen, ınvestıtsııalar týraly sóz bolǵanda, adamnyń qansha aqshaǵa táýekel ete alatynyn baǵalaý óte mańyzdy. Óıtkeni aktsııalar – bir jaǵynan joǵary kiristi, ekinshi jaǵynan joǵary táýekeldi kórsetetin qural. Ne isteý kerek? Investor aktsııanyń baǵasyna qaraýy kerek, sebebi oǵan kóptegen faktor áser etedi. Aktsııalar kóbinese halyqaralyq trendterge baǵynady. Bizdiń kóptegen emıtentter (qyzmetterin damytý jáne qarjylandyrý úshin baǵaly qaǵazdardy shyǵaratyn uıym – red.) álemdik ekonomıkaǵa táýeldi. Mysal retinde ýran tapshylyǵyna baılanysty aktsııalary qymbattap ketken «Qazatomónerkásip» kompanııasyn keltirýge bolady.

Ýran jaǵdaıy bir qalypqa túsken soń, aktsııa baǵasy tómendeýi múmkin. Sonymen qatar, eger siz ınvestor bolsańyz, onda siz qaı ýaqytta kirgenińizdi qaraısyz: aktsııa baǵasynyń ózgerýiniń shyńynda nemese tómengi sheginde kirdińiz be, sol mańyzdy. Sondyqtan barlyq táýekeldi túsinip, esepteý kerek. Eger siz qubylmaly aktsııalar boıynsha táýekelge barýǵa daıyn bolmasańyz, turaqty aktsııalarǵa táýekel ete alasyz.

Osyǵan baılanysty Bırja árqashan bólshek saýda ınvestorlary úshin qarjy saýattylyǵy baǵdarlamasyn usynady. Sonymen qatar, brokerler baǵaly qaǵazdarǵa ınvestıtsııa salýdy úıretetin trenıngter ótkizedi. Degenmen, oqýdyń sapaly jáne jan-jaqty bolýyn qamtamasyz etý mańyzdy. Ekonomıka men táýekelderdi túsiný úshin bilim men daǵdylardy tolyq meńgergennen keıin ınvestıtsııalaý týraly oılanýǵa bolady.

- Suhbatyńyzǵa raqmet!