Qazaqstandyq desantshylar belarýstik áriptesterin taý jaǵdaıynda ómir súrý daǵdylaryna úıretýde
ASTANA. KAZINFORM - Jetisý oblysyndaǵy «Kóktal» oqý polıgonynda «Baýyrlastyq shyńy – 2024» oqý-jattyǵýy ótýde, dep habarlaıdy QR Qorǵanys mınıstrliginiń baspasóz qyzmeti.
Oqý-jattyǵýdyń jetekshisi QR Qarýly kúshteri Desanttyq-shabýyldaý áskerleriniń qolbasshysy general-maıor Almaz Jumakeevtiń aıtýynsha, qazaqstandyq jáne belarýstik desantshylar biryńǵaı jaýyngerlik tapsyrmany oryndaı otyryp, birikken eki bólimsheniń quramynda áreket etetin bolady.
– Desantshylarǵa barlyq jaǵdaı jasaldy. Jattyǵýǵa qatysýshylar bir bólmege ornalastyryldy. Birge tamaqtanady. Sol arqyly bir-biriniń salt-dástúr, ádet-ǵurpymen jaqynyraq tanysady. Dál osyndaı jaǵdaıda naǵyz úılesimdilik paıda bolyp, desanttyq baýyrlastyq kúsheıe túsedi, – dep atap ótti general-maıor Almaz Jumakeev.
Belsendi is-qımyldarǵa deıin belarýstik dasantshylar taý daıyndyǵynyń negizderin ıgerdi. Polıgonda qajetti oqý oryndary daıyndaldy. Qazaqstan Desanttyq-shabýyldaý áskerleri alpilik rotalarynyń nusqaýshylary olardy qaýipsizdik sharalarymen, taý daıyndyǵy jabdyqtarymen, jabdyqtaý elementterimen, saqtandyrý jáne ózin-ózi saqtandyrý negizderimen, túrli toraptardy toqýmen, túsý, kóterý jáne sý tosqaýyldary arqyly ótý elementterimen tanystyrdy. Feldsherler kýrsy aıasynda ózine-ózi kómek kórsetýge, alǵashqy medıtsınalyq járdemge jáne jaralylardy taý jaǵdaıynda tasymaldaýǵa erekshe nazar aýdaryldy.
Taýly jerlerde ómir súrý sabaqtarynda áskerı qyzmetshilerdi qolda bar quraldardan peshter salý, tutandyrǵysh zattar bolmaǵan kezde ártúrli tásildermen ot jaǵý nusqalarymen, sýdy zararsyzdandyrý jáne jergilikti flora men faýnadan tamaq daıyndaý tásilderimen tanystyrdy.
Praktıkalyq sabaqtarda eki eldiń desantshylarynyń birikken toptary jaýyngerlik atystardy qamtyǵan shabýyldaý men torýyldaýdy uıymdastyrý jáne júrgizý elementterin pysyqtady. Sondaı-aq Qazaqstan Desanttyq-shabýyldaý áskerleriniń qoldanysyndaǵy ushqyshsyz ushý apparattarynyń taktıkalyq-tehnıkalyq sıpattamalarymen, olardy bıik taýly jerlerde qoldaný múmkindikterimen tanysty.
Esterińizge sala keteıik, jattyǵýǵa Qazaqstan men Belarýstiń 350-den astam desantshysy qatysýda. Onyń belsendi kezeńi aǵymdaǵy jyldyń 17 shildesinen 19 shildesine deıin ótedi.
