Qazaqstandaǵy Imameddın Násımı jylynyń ashylýynda aqynnyń qazaqsha jınaǵy tanystyryldy

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat - Halyqaralyq Túrki akademııasy ІÚ Eýrazııalyq halyqaralyq kitap kórme-jármeńkesinde túrki álemine ortaq tulǵa Imadeddın Násımıdiń qazaq tilindegi «Óleńder» jınaǵy, sonymen birge «Ázerbaıjan ádebıetiniń antologııasy» atty kitaptardyń tusaýkeserin ótkizdi, dep habarlaıdy QazAqparat.

TWESCO baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, osy tusaýkeser rásimi arqyly Qazaqstanda Imameddın Násımı jyly resmı túrde ashylǵan.

Aıta keterligi, bul eńbekter Imadeddın Násımıdiń týǵanyna 650 jyl tolýyna oraı jaryq kórip otyr. Іs-sharaǵa Ázerbaıjannyń Qazaqstandaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi Rashad Mammadov, Ázerbaıjan Parlamentiniń depýtaty Musa Gýlıev, Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli, fılologııa ǵylymynyń doktory, Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetiniń professory Amantaı Shárip jáne Ázerbaıjan Ulttyq Ǵylym akademııasynyń ókili Zakýlla Baıramly qatysty.
null

Tusaýkeserde sóz alǵan Ázerbaıjannyń elshisi Rashad Mammadov: «12 ǵasyrda Imameddın Násımımen qatar uly Nızamı sııaqty kóptegen shaıyrlar bolǵan. Biraq Násımıdiń ereksheligi, ol kóne túrikshe, ázerbaıjan tilinde jazǵan. Ol óz shyǵarmashylyǵy arqyly tilimizdi de baıytty. Násımı - túrki dúnıesine ortaq tulǵa. Osy kitapty basyp shyǵarǵan Túrki akademııasyna óz alǵysymyzdy bildiremiz» - degen oıyn ortaǵa saldy.

Al Ázerbaıjan Parlamentiniń depýtaty Musa Gýlıev mádenıet túrki elderin jaqyndastyrady degen pikir aıtty.

«Osyndaı nárseler bir birimizdi tereńirek bile túsýge múmkindik beredi. Keleshekte Ázerbaıjanda qazaq aqyndarynyń shyǵarmalaryna arnalǵan osyndaı kórmeler uıymdastyrylady dep oılaımyn. Ázerbaıjan ádebıetiniń antologııasyn qazaq tiline aýdaryp shyǵarý qajet degen pikirdemin» - dedi Musa Gýlıev.

Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti Darhan Qydyráli: «Imameddın Násımı sopylyq ádebıettiń iri ókili. Ol Halladj Mansýr, Qoja Ahmet ıAsaýı sııaqty táńirlik túsinikti jyrlaǵan. Sony halyqtyń tilinde jyrlaǵan, túrki tiliniń damýyna úlken úles qosqan kórnekti aqyn. Ámir Temirdiń kezinde ómir súrgen» - dep túrki álemindegi rýh jáne dástúr sabaqtastyǵy týraly aıtty.
null

Tusaýkeser barysynda tanystyrylǵan ekinshi «Ázerbaıjan ádebıetiniń antologııasy» atty kitapqa eń úzdik proza, poezııa jáne dramatýrgııalyq shyǵarmalar engizilgen.

Іs-shara kezinde Imameddın Násımıdiń óleńderi ázerbaıjan jáne qazaq tilderinde oqyldy.
null null null null

Сейчас читают
telegram