Qazaqstandaǵy 462 memlekettik kásiporyndy jekeshelendirý usynyldy

ASTANA. KAZINFORM – Jekeshelendirý jónindegi Ulttyq Keńse jekeshelendirýge jatatyn kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń tizbesin qalyptastyrdy.

Júrgizilgen taldaý jáne ekonomıkalyq tıimdilikti esepteý negizinde básekelestik ortaǵa berýge usynylatyn 461 sýbekt tańdaldy.

- Kásiporyndardyń qalyptasqan pýly reformalar jónindegi Joǵary Keńeske jiberiledi, sodan keıin jekeshelendirýdiń Keshendi josparyna engiziledi. Bul jumys 2028 jyldyń sońyna deıin jekeshelendirýdi monıtorıngileýmen aıaqtalady, – dedi QR Básekelestikti qorǵaý jáne damytý agenttiginiń tóraǵasy Marat Omarov.

Salalar boıynsha bul sýbektiler kelesideı bólinedi: OEK – 200; ónerkásip jáne ındýstrııa – 20; AÓK – 147; BAQ, kólik jáne baılanys – 14; áleýmettik sala – 76; qarjy naryqtary salasy-4. Bul tizbege Batys Qazaqstan oblysy ákimdiginiń 8 tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berý uıymdary kirdi, olardy satyp alý quqyǵynsyz senimgerlik basqarýǵa berý usynylady; Túrkistan oblysy ákimdiginiń «Saryaǵash» emdeý-ońaltý kesheni men basqa da birqatar uıym bar.

Sondaı-aq, 7 fýtbol klýbyn jekeshelendirý usynylyp otyr. Bul Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń IV Ulttyq quryltaıda olardyń kommertsııalanýy men oblystyq bıýdjetterge táýelsiz, ózdiginen qarjylanýynyń mańyzdylyǵyn atap ótken ustanymyna sáıkes keledi.

Tóraǵa Memleket basshysynyń «Ekonomıkany yryqtandyrý jónindegi sharalar týraly» Jarlyǵymen memlekettiń ekonomıkaǵa qatysýynyń negizgi tásilderi aıqyndalǵanyn eske saldy. Bul, eń aldymen, jeke naryq joq nemese óz fýnktsııalaryn oryndaı almaıtyn salalarda ǵana memlekettiń kómekshi róli. Sondaı-aq, memlekettiń naryq sýbektilerine ýaqytsha qatysý prıntsıpi bekitilgen, ıaǵnı memleket jeke oıynshylar paıda bolǵannan keıin sektordan shyǵýy kerek.

Jekeshelendirý jónindegi Ulttyq Keńse 2024 jylǵy 28 mamyrda Prezıdenttiń «Ekonomıkany yryqtandyrý jónindegi sharalar týraly» Jarlyǵy aıasynda quryldy. Keńseniń quramyna negizgi vedomstvolardyń birinshi basshylary, mınıstrler orynbasarlary men oblystardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń, astananyń ákimderi dárejesiniń basshylary, Parlament depýtattary, kvazımemlekettik sektor sýbektileri, saraptamalyq qoǵamdastyq jáne «Atameken» UKP músheleri engen.

Osyǵan deıin jekeshelendirýge beriletin obekti ıelerine qandaı talaptar qoıylatyny týraly jazdyq.