Elimizde 21 jyldan beri saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna járdemaqy tólenip keledi
ASTANA. KAZINFORM — 31 mamyr — Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni. 2003 jyldan bastap Qazaqstandaǵy saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna birjolǵy aqshalaı ótemaqy jáne arnaıy memlekettik járdemaqy retinde 19,8 mlrd teńge tólendi. Bıyl bul maqsatqa 2,7 mlrd teńgeden astam qarajat qarastyrylǵan.
1921-1954 jyldar aralyǵyndaǵy kezeńde «halyq jaýlaryn» anyqtaý saıasatynyń saldarynan Qazaqstanda 100 myń adam sottaldy, onyń 25 myńy eń joǵary jazalaý sharasy — atý jazasyna kesildi.
Mıllıondaǵan qazaqstandyq 1932-33 jyldary asharshylyqtyń qurbany boldy.
Respýblıka aýmaǵynda GÝLAG qurylymynyń eń iri lagerleri — ALJIR, Steplag, Karlag boldy.
Qýǵyn-súrgin jyldary Qazaqstan lagerlerine 5 mln-nan astam adam jer aýdaryldy.
Keıbir málimet boıynsha, tutqyndardyń jalpy sany budan edáýir kóp.
1930-1940 jyldary Qazaqstan mıllıondaǵan keńes azamaty úshin deportatsııa orny boldy.
1937 jyldyń kúzinde respýblıkaǵa júzdegen myń káris, túrik, ırandyqtar, kúrdter men ázerbaıjandar qonys aýdardy.
Sondaı-aq, Ekinshi dúnıejúzi soǵysy jyldarynda elge nemister, grekter, sheshender, ıngýshtar, qarashaılar, balqarlar, qyrym tatarlary jáne basqa da halyqtar jer aýdaryldy.
Olardyń sany — 1 mıllıon 200 myńnyń shamasynda.
Qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna jáne saıası qýǵyn-súrginnen zardap shekken dep tanylǵan azamattarǵa 2003 jyldan bastap birjolǵy aqshalaı ótemaqy tólenedi.
«2003-2023 jyldar aralyǵynda respýblıkalyq bıýdjetten 2,9 mlrd teńge somasynda birjolǵy aqshalaı ótemaqy tólendi. Ótemaqy kólemi — 2 769 teńge men (¾ AEK) 369 200 teńge (100 AEK) aralyǵynda. 2024 jylǵa respýblıkalyq bıýdjette atalǵan maqsatqa 1,2 mlrd teńge qarastyrylǵan», — dep habarlady QR EHÁQM áleýmettik kómek departamentiniń dırektory Aınur Abdyrahmanova.
Budan basqa, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna, sondaı-aq saıası qýǵyn-súrginnen zardap shekken, múgedektigi bar nemese zeınetkerlerge áleýmettik tólemderdiń ózge de túrine qaramastan 1,23 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde (2024 jyly — 4 542 teńge) arnaýly memlekettik járdemaqy tólenedi.
«2005 jyldan bastap 2023 jylǵa deıingi kezeńde respýblıkalyq bıýdjetten 16,9 mlrd teńge somasynda arnaýly memlekettik járdemaqy tólendi. 2024 jyly arnaýly memlekettik járdemaqy tóleýge 1,5 mlrd teńge josparlanǵan. Bıylǵy 1 mamyrdaǵy jaǵdaı boıynsha 26 833 jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbany jáne saıası qýǵyn-súrginnen zardap shekken azamat arnaýly memlekettik járdemaqy aldy», — dedi Aınur Abdyrahmanova.
Aqtalǵan azamattardyń, sondaı-aq saıası qýǵyn-súrginnen zardap shekken dep tanylǵan, múgedektigi bar nemese zeınetkerlerdiń birinshi kezekte:
— bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda ustalǵan, jazasyn ótegen, basqa eldi mekemenderge jiberilgen, arnaıy eldi mekenderde erkindigi shektelip, májbúrli eńbekpen aınalysqan jáne májbúrlep psıhıatrııalyq mekemelerde emdeýde bolǵan ýaqytynyń úsh ese mólsherde zeınetaqy alý úshin qatysý ótiline eseptelýine;
— olarǵa yńǵaıly ýaqytta kezekti eńbek demalysyn alý, sondaı-aq jylyna eki aptaǵa deıingi merzimge jalaqysy saqtalmaıtyn qosymsha demalys alý;
— telefondardy birinshi kezekte ornatý;
-Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qarttar men múgedektigi bar adamdarǵa arnalǵan ınternat-úılerge birinshi kezekte ornalastyrý, olarda tolyq memlekettik qamtamasyz etýde turý;
— protezdik-ortopedııalyq buıymdarmen jeńildikpen qamtamasyz etý;
— ońaltýǵa baılanysty máseleler boıynsha advokattardan tegin keńes alýǵa quqyǵy bar.
Budan basqa, jergilikti atqarýshy organdar jergilikti ókildi organdardyń sheshimi boıynsha saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan jáne Qazaqstan zańnamasyna sáıkes aqtalǵan adamdarǵa materıaldyq jáne basqa da kómek túrlerin kórsetý jóninde jergilikti bıýdjet esebinen qosymsha sharalar belgileýge quqyly.
Jyl saıyn saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnine oraı jergilikti atqarýshy organdar saıası qýǵyn-súrgin qurbandary men zardap shekkenderge birjolǵy materıaldyq kómek kórsetedi.
2024 jyly jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen 31 mamyrǵa qaraı 9 668 azamatqa 9 230 teńgeden 38 448 teńgege deıin 223,8 mln teńge somasynda birjolǵy materıaldyq kómek kórsetiledi.
