Qazaqstanda jerdi adal paıdalanýshylardy anyqtaý úshin quqyqtyq negiz qurylady
ASTANA. KAZINFORM — Úkimette vıtse-premer Serik Jumanǵarınniń tóraǵalyǵymen ótken Jer resýrstary máseleleri jónindegi komıssııanyń otyrysynda fermerlerden jer ýchaskelerin alýǵa baılanysty birqatar máseleler qaraldy.
— Negizgi másele — ýákiletti organdarǵa osy sheshimderdi qabyldaý kezinde quqyqtyq negizde áreket etýge múmkindik beretin jerdi adal jáne josyqsyz paıdalanýshylardy aıqyndaý úshin quqyqtyq baza qurý. Ol úshin oblys ákimderiniń orynbasarlary, Bas prokýratýra, Sot ákimshiligi, sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi, Ulttyq ekonomıka mınıstrligi jáne «Atameken» UKP ókilderi kiretin aýyl sharýashylyǵy vıtse-mınıstriniń tóraǵalyǵymen jumys toby óńirlerde arnaıy komıssııalar qurý jóninde usynystar ázirledi. Bul komıssııalar birqatar krıterııler negizinde jerdi paıdalaný quqyǵyn jalǵastyrý máselesin retteýmen aınalysatyn bolady. Olardyń qatarynda jerdi nysanaly maqsatyna sáıkes paıdalaný, salyq tóleý, ınvestıtsııalar tartý, aýyldyq aýmaqtardy damytý jáne basqalary bar, — delingen habarlamada.
Qazirgi ýaqytta barlyq zańdy rásimderdi saqtaý úshin Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń erejesine memlekettik organǵa osy arnaıy óńirlik komıssııanyń úlgilik erejesi men is-qımyl algorıtmin ázirleý jáne bekitý boıynsha quzyret berý bóliginde ózgerister engizilýde. AShM jumys istep turǵan aýyl sharýashylyǵy óndirýshileri úshin jer paıdalaný quqyǵyn jalǵastyrý máselesin retteý jónindegi óńirlik komıssııanyń erejesi men is-qımyl algorıtmin ázirleıdi.
Sondaı-aq otyrysta Qaraǵandy jáne Pavlodar oblystaryndaǵy shekaralardyń belgilenýine baılanysty, ıeliginde qaıtalanýy týyndaǵan aýyl sharýashylyǵy jerleri ıeleriniń máselesi qaraldy. Talqylaý qorytyndysy boıynsha Serik Jumanǵarın daýly jerlerdiń shynaıy shekaralaryn anyqtaý jáne týyndaǵan máseleni sheshý úshin barlyq muraǵattyq qujattar men kartografııalyq derekterdi muqııat zerdeleýdi tapsyrdy.
2024 jyldyń basynan beri 2 mln gektardan astam aýyl sharýashylyǵy jeri memleket menshigine qaıtaryldy. QR AShM Jer resýrstaryn basqarý komıteti jer paıdalanýshylarǵa qatysty 2,8 mln ga jalpy alańda 1748-den astam jospardan tys tekserýler júrgizdi, onyń nátıjeleri boıynsha 2,2 mln ga alańda jer zańnamasyn buzýshylyqtardy joıý týraly 1342 uıǵarym engizildi.
Buryn berilgen uıǵarymdar boıynsha bıyl 311,3 myń ga alańda aýyl sharýashylyǵy jerlerin ıgerý bastaldy. 200,4 myń ga alańda aýyl sharýashylyǵy jerlerin májbúrlep alyp qoıý boıynsha sot talqylaýlary júrgizilýde.
Budan basqa, jerdi paıdalaný men qorǵaýdy, atap aıtqanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń jer zańnamasy salasynda jergilikti atqarýshy organdar qabyldaǵan sheshimderdiń zańdylyǵyn memlekettik baqylaý sheńberinde 368,5 myń ga alqapta aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer ýchaskelerin berý týraly ákimdikterdiń 875 zańsyz sheshimi anyqtaldy, onyń ishinde 84 sheshimniń kúshi joıyldy. Barlyq tekserýler azamattardyń ótinishteri men prokýratýra organdarynyń usynystary negizinde júrgizildi. Buzýshylyqtardyń negizgi sıpatyna — jerdi konkýrstan tys berý, aýyl sharýashylyǵy jerlerin berý boıynsha konkýrstardy ótkizý tártibin buzý, ortaq paıdalanylatyn jaıylymdyq jerlerdi bólek jer paıdalanýǵa berý jáne basqalary jatady.
Buǵan deıin, Úkimette egin jınaý naýqany jónindegi jedel shtab otyrysynda elevatorlarda dándi daqyldardyń jańa ónimin qabyldaý jáne eksportqa jóneltý barysy qaralǵany habarlandy.
