Qazaqstanda táýelsizdik jyldary 154 mln sharshy metr turǵyn úı salyndy
«El táýelsizdigin alǵannan bastap (1991-2019 jyldar) barlyǵy 154,4 mln sharshy metr jańa turǵyn úı salyndy. 1,4 mln-nan astam azamattyń turǵyn úı jaǵdaıy jaqsartyldy. Turǵyn úı baǵdarlamasy aıasynda turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý tarıhy týraly tolyǵyraq aıta ketsek. 2004 jyldan bastap orta klass pen halyqtyń áleýmettik qorǵalatyn toptary úshin turǵyn úı salýdy yntalandyrý jóninde sharalar qabyldaýǵa baǵyttalǵan 2005-2007 jyldarǵa arnalǵan turǵyn úı qurylysynyń birinshi baǵdarlamasy ázirlendi. ıAǵnı, bul kommýnaldyq turǵyn úı jáne qoljetimdi turǵyn úı qurylysy balalary bar jas otbasylar, memlekettik organdar men mekemelerdiń qyzmetkerleri, memlekettik kásiporyndar, áleýmettik sala qyzmetkerlerine arnaldy. 2005-2007 jyldary qarjylandyrýdyń barlyq kózderi boıynsha turǵyn úı qurylysyna 1113 mlrd teńge ınvestıtsııa baǵyttaldy. Jospar boıynsha 15,8 mln sharshy metr salynýy kerek bolsa, is júzinde 17,9 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi», - delingen QR IIDM baspasóz qyzmetiniń málimetinde.
Osy baǵdarlama aıaqtalǵannan keıin, turǵyn úı qurylysy saıasaty 2008-2010 jyldarǵa arnalǵan turǵyn úı qurylysynyń baǵdarlamasy aıasynda jalǵastyryldy. Atalǵan kezeń qorytyndysy boıynsha 19,7 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi.
Turǵyn úı qurylysynyń kólemin saqtaý, jeke ınvestıtsııalardy tartýdy yntalandyrý, turǵyn úı qurylys júıesiniń áleýetin neǵurlym keńinen paıdalaný úshin, sondaı-aq basqa da mindetterdi sheshý úshin 2011 jylǵy 31 naýryzda Turǵyn úı qurylysynyń 2011-2014 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy bekitildi. Osylaısha, tek 2011 jyly 6,5 mln sharshy metr turǵyn úı salyndy.
2012 jyly 7 mindetti sheshýge baǵyttalǵan «Qoljetimdi turǵyn úı – 2020» uzaq merzimdi baǵdarlamalyq qujaty ázirlendi. Máselen, 2012-2014 jyldary josparda 19,5 mln sharshy metr bolsa, is júzinde 21 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi.
Sodan keıin, Prezıdenttiń 2012 jylǵy 14 jeltoqsandaǵy Joldaýy aıasynda óńirlerdiń áleýmettik-ekonomıkalyq áleýetin damytý úshin jaǵdaı jasaýǵa, ekonomıkalyq ósý ortalyqtarynda halyq pen kapıtaldy shoǵyrlandyrýdy yntalandyrýǵa baǵyttalǵan «Óńirlerdi damytýdyń 2020 jylǵa deıingi baǵdarlamasy» bekitildi. 2013-2015 jyldary ınvestıtsııa kólemi 497,8 mlrd teńgeden 740 mlrd teńgege deıin ósti. Bul turǵyn úı qoryn elimizde 340,6 mln sharshy metrge deıin ulǵaıta otyryp, 24 mln sharshy metr jańa turǵyn úıdi iske qosýdy qamtamasyz etti.
Daǵdarysqa qarsy mindetterdi iske asyrý maqsatynda 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý memlekettik baǵdarlamasy ázirlenip, bekitildi. Onda Ulttyq qor qarajatynan turǵyn úıdiń qoljetimdiligin arttyrý jónindegi mindetter aıasynda turǵyn úı jáne ınfraqurylym qurylysyn qarjylandyrý kózdelgen. 2015-2016 jyldary 19,4 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi.
Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha turǵyn úı qurylysy salasyndaǵy barlyq resýrstardy bir baǵdarlamada shoǵyrlandyrý maqsatynda 2017-2019 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jer» ınfraqurylymdyq damý memlekettik baǵdarlamasy iske asyryldy. 2017-2018 jyldary 36,8 mln sharshy metr jańa turǵyn úı salyndy. Shamamen 333 myń azamattyń turǵyn úı jaǵdaıy jaqsartyldy.
