Qazaqstanda sapaly aýyz sý máselesi qashan tolyq sheshimin tabady
Halyqty sapaly sýmen qamtý jumysy qalaı júrgizilýde
Sýmen jabdyqtaý jáne sý burý máseleleri boıynsha alǵashqy bolyp baıandama jasaǵan QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri Beıbit Atamqulovtyń aıtýynsha, bıyl 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan «Nurly jer» baǵdarlamasyn iske asyrý bastaldy. Atalǵan baǵdarlama aıasynda 2025 jylǵa qaraı el halqyn tolyqtaı sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý mindeti tur. Ol úshin aýyldardy sýmen jabdyqtaý júıesin damytýǵa jyl saıyn keminde 100 mlrd teńge qarajat bólinýde. Bıyl qalalar men aýyldarda sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jelilerin damytýǵa respýblıkalyq bıýdjetten bólingen 113,6 mlrd teńgege 303 joba iske asyrylyp jatyr. Osy jyldyń qorytyndysynda ortalyqtandyrylǵan sýǵa qol jetkizý deńgeıi qalalarda 97,5 paıyzǵa, aýyldarda 87,7 paıyzǵa jetkizý josparlanǵan.
Aımaqtar boıynsha jaǵdaı mynadaı: 3 óńirde, atap aıtqanda Soltústik Qazaqstan, Mańǵystaý jáne Atyraý oblystarynda qala halqy 100 paıyz ortalyqtandyrylǵan sýmen qamtylǵan. Almaty, Atyraý jáne Qyzylorda oblystarynda aýyldyq jerlerde sýmen jabdyqtaý deńgeıi tómen. Bul rette jekelegen óńirler artta qalyp otyr. Aýyz sýmen qamtý deńgeıi Qostanaı, Jambyl jáne Pavlodar oblystarynda tómen. Sýmen qamtamasyz etýdiń áleýmettik mańyzy zor. Memleket basshysy taza aýyz sýǵa qol jetkizý deńgeıin barlyq óńirde teńestirý qajettigin birneshe ret atap kórsetti. «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda aýyldardy sapaly jáne qajetti mólsherde sýmen jabdyqtaý qyzmetimen kezeń-kezeńmen qamtý jóninde jospar ázirlendi. Sondyqtan óńirler halyqty sýmen qamtamasyz etý úshin osy jospardy keıinge qaldyrmaı, tıimdi sharalar qabyldaýy kerek«, - deıdi Beıbit Atamqulov.
Mınıstrdiń dereginshe, qazir respýblıka boıynsha barlyǵy 6 341 aýyl bar. Onyń ishinde 4078 aýyl ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtalǵan. 279 aýylda keshendi blok-modýlder ornatylǵan. 1146 aýylda ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaý júıesi salynyp jatyr. 200-den az adam turatyn 838 aýylda óz elimizde óndirilgen sý tazartatyn keshendi blok-modýlder ornatylady. Aýyldardyń sýmen jabdyqtalýyna monıtorıng júrgizý maqsatynda ınteraktıvti karta ázirlenip, iske qosylǵan. Onda kóptegen parametrler boıynsha naqty jaǵdaı kórsetilgen.
»Munan bólek elimizdiń 53 qalasynda kárizdik-tazartý qondyrǵylaryn salý jáne jańǵyrtý jobalaryn iske asyrýǵa daıyndyq júrgizilip jatyr. Halyqaralyq qarjy uıymdarymen shamamen 330 mlrd teńge mólsherinde bıýdjetten tys qarajat tartý boıynsha kelisim bar«, - dedi ol.
Beıbit Atamqulovtyń aıtýynsha, Balqash, Jańatas, Jezqazǵan, Sátbaev, Stepnogorsk qalalarynda kárizdik-tazartý qondyrǵylaryn salý men rekonstrýktsııalaý boıynsha tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme ázirlendi. Saraptama oń qorytyndysyn berdi. Bul jobalardy shamamen 40 mlrd teńge mólsherinde Azııa damý banki qaryzy esebinen iske asyrý josparlanǵan. Aqtóbe, Aıagóz, Qapshaǵaı, Qaraǵandy, Prıshahtınsk, Rıdder qalalary boıynsha tehnıkalyq-ekonomıkalyq negizdeme ázirlenip, saraptamaǵa jiberildi. Quny shamamen 90 mlrd teńge bolatyn ol jobalardy Eýropalyq qaıta qurý jáne damý bankiniń qarajaty esebinen iske asyrý kózdelgen.
»Álemdegi pandemııaǵa baılanysty jobalardy iske asyrý 2021 jyldyń birinshi jarty jyldyǵyna aýystyryldy«, - dedi ol.
Toptyq sý qubyrlary jobasyna 133 mlrd teńge jumsalady
Al QR Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Maǵzum Myrzaǵalıevtiń dereginshe, qazirgi ýaqytta respýblıka boıynsha jalpy uzyndyǵy 15,5 myń shaqyrym bolatyn 74 toptyq sý qubyrlary bar. Onyń ishinde respýblıkalyq menshikte 13 myń shaqyrym quraıtyn 37 toptyq sý qubyrlary tirkelgen. Olar jalpy bir mıllıonnan astam adamy bar 608 aýyldyq eldi mekendi sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etýde. 2019-2020 jyldar aralyǵynda tıisti qarjy bólinip, áleýmettik mańyzy bar birqatar toptyq sý qubyrlary boıynsha qurylys jumystary aıaqtalǵan. Atap aıtqanda, 2019 jyly Pavlodar oblysyndaǵy Maı, Belovod jáne Qaraǵandy oblysyndaǵy Jáırem-Qarajal toptyq sý qubyrlary paıdalanýǵa berildi. Al 2020 jyly Almaty oblysyndaǵy Qaskeleń, Qyzylorda oblysyndaǵy Talap jáne Jıdeli, Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy Presnov qubyrynyń ekinshi kezeńi, Batys Qazaqstan oblysyndaǵy Jympıty toptyq sý qubyrlary boıynsha barlyq jumystar aǵymdaǵy jyldyń sońyna deıin aıaqtalyp, paıdalanýǵa beriletin bolady.
«Nátıjesinde buǵan deıin sapaly sýy bolmaǵan 37 aýyldyq eldi meken boıynsha jańadan sý qubyrlary salynyp, 46 myńǵa jýyq turǵyny taza aýyz sýmen qamtamasyz etiledi. Sonymen qosa, bir qala men 39 aýyldyq eldi mekenniń eski sý berý júıesi qaıta jóndeýden ótip, aýyz sýdyń sapasy artady. Óz kezeginde, bul 287 myń turǵyndy qamtıdy. Bıyl 3 toptyq sý qubyrynyń qurylysy bastaldy. Olar - jańadan salynyp jatqan Aqmola oblysyndaǵy Makınsk pen Aqtóbe oblysyndaǵy Janys bı toptyq sý qubyrlary. Jáne Qaraǵandy oblysyndaǵy Esqula toptyq sý qubyrynyń jańa bóligi salynýda. Atalǵan toptyq sý qubyrlary 2021 jyldyń aıaǵyna deıin paıdalanýǵa beriledi. Nátıjesinde 3 aýyldyq eldi mekende turatyn 1,3 myń adam úshin sapaly aýyz sý qoljetimdi bolady. Sonymen qatar, 3 qalany sýmen qamtamasyz etetin qubyrlary jańartylady. ıAǵnı, 94 myń turǵyn úshin beriletin aýyz sýdyń sapasy jaqsarady», - dedi Maǵzum Myrzaǵalıev.
Onyń aıtýynsha, 2025 jylǵa deıin 11 toptyq sý qubyry qaıta jańartylyp, jóndeledi. Onyń ishinde birqatar sý qubyrlary uzartylady. Osynyń arqasynda buǵan deıin sapaly sýy bolmaǵan 87 aýyldyq eldi meken taza aýyz sýmen qamtamasyz etiledi. 104 myńǵa jýyq adamdy qamtıdy. Sonymen qosa, 321 aýyldyq eldi mekenniń aýyz sý berý júıesi jańartylatyn bolady. Bul óz kezeginde 525 myń adamdy qamtıdy. «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 2025 jylǵa deıin toptyq sý qubyrlary jobalaryna 133 mlrd teńgeden astam qarajat bólý josparda bar. Onyń ishinde jańadan salýǵa 14,5 mlrd teńge, al qaıta jańartýǵa 118,5 mlrd teńge bólinbek. Osynyń esebinen aldaǵy bes jylda jańadan 1,5 myńǵa jýyq shaqyrym qubyr jelileri salynady jáne 1720 shaqyrymy qaıta jańartylyp, qajetti jóndeý jumystary júrgiziledi.
«Atqarylatyn jumystardyń arqasynda buryn aýyz sýmen qamtamasyz etilmegen 90 aýyldyq eldi mekenge sý qubyry tartylyp, 105 myń turǵyn sapaly aýyz sýǵa qoljetimdi bolady. Sonymen qatar, 321 eldi mekenniń aýyz sý berý júıesi jóndelip, jańartylady. Bul 520 myńnan astam adamdy qamtıdy. Jalpy, 5 jyl ishinde 3 myńnan astam shaqyrym toptyq sý qubarlary salynady. Aýyz sýmen qamtamasyz etý kórsetkishin júz paıyzǵa jetkizý josparlanǵan. Eldi mekenderdi aýyz sýmen qamtamasyz etý máselesi mınıstrliktiń únemi baqylaýynda», - dedi Maǵzum Myrzaǵalıev.
Ákimder halyqty taza sýmen qamtý jaıly esep berdi
Úkimet otyrysynda birinshi sóz kezegi tıgen Pavlodar oblysynyń ákimi Ábilqaıyr Sqaqovtyń dereginshe, óńirde 352 aýyldyń 141-inde nemese 40 paıyzynda ortalyqtandyrylǵan sý bar. Oblysta turǵyndardy sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý jumysy úsh baǵytta júrgizilip jatyr. Onyń birinshisi – iri sý qubyrlaryn salý. Osy jyly 16,9 mlrd teńgege uzyndyǵy 605 shaqyrym bolatyn 56 joba iske asyrylý ústinde. Bıyl taza sýǵa qoljetimdilik kórsetkishi 50 paıyzǵa jetedi. Kelesi jyly 10,1 mlrd teńgege 42 jobany iske asyrý kózdelgen. Nátıjesinde atalǵan kórsetkish 58 paıyzǵa jetetin bolady. Osy baǵyttaǵy jumys 2022-2023 jyldary jalǵasady.
«Ekinshi – halyq sany 200-den kem aýyldardy sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý sý taratý jáne tazartý pýnkterin ornatý arqyly oblystyq bıýdjet esebinen oryndalady. Úshinshi – Pavlodar qalasyn sýmen tolyq qamtamasyz etý 2022 jylǵa deıin sheshiledi. Atalǵan sharalardy iske asyrý 3 jyldyń ishinde aýyl turǵyndaryn sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý kórsetkishin 100 paıyzǵa jetkizýge múmkindik beredi», - dedi oblys ákimi.
Al Qostanaı oblysynyń ákimi Arhımed Muhambetovtiń aıýynsha, óńirde 529 onyń ishinde halalyq 9 jáne 520 aýyldyq meken bar. Qalalyq eldi mekenderdiń barlyǵy taza aýyz sýmen qamtamasyz etilgen.
«Aýyldyq eldi mekender boıynsha sýmen qamtamasyz etý jaǵdaıy kúrdeli. Óıtkeni, Keńes odaǵy kezinde oblys toptyq sý qubyrlary arqyly aýyz sýdy Soltústik Qazaqstan jáne Reseıdiń Qorǵan oblystary arqyly alyp otyrǵan. Toptyq qubyrlar tozǵan, isten shyqty dep aıtýǵa bolady. Qazir biz barlyǵyna jobalar quryp, úsh baǵytta jumys jasap jatyrmyz. Osy jyly sýmen jabdyqtaý jáne sý burý boıynsha 57 jobany iske asyrýǵa 15 mlrd teńgege jýyq qarjy bólindi. Búginde 75 paıyzy ıgerildi. 57 jobanyń 31-i paıdalanýǵa beriledi. Qalǵan 26 joba 2021 jyly aıaqtalady. Bul birinshi baǵyt boıynsha halqy 300-den asatyn aýyldarǵa qatysty», - dedi ol.
Onyń aıtýynsha, ekinshi baǵytta 300-ge deıin turǵyndary bar aýyldardy sý taratý jáne tazartý pýnkteri salynyp jatyr. Oǵan jergilikti bıýdjetten qarjy bólingen. Bıyl 13 aýylda jumys bastaldy. Úshinshi baǵytta turǵyndary 200-den az shaǵyn aýyldarǵa sý jetkizý uıymdastyrylǵan. Ol úshin 14 avtotsesterna satyp alynǵan. Bıyl taǵy 15-i satyp alynady.
«Josparymyzǵa sáıkes, 2025 jylǵa deıin 95 mlrd teńgedeı qarjy kerek. Jyl saıyn 20-25 mlrd teńge qajet bolyp tur. Barlyq jobalyq-smetaly qujat daıyndadyq», - dedi Arhımed Muhambetov.
Jambyl oblysy ákiminiń orynbasary Erjan Jylqybaevtyń aıtýynsha, óńirdegi 4 qalada 394 myń adam nemese 88 paıyzy ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen qamtylǵan. Qalǵan qala turǵyndaryn aýyz sýmen qamtamasyz etý úshin Taraz qalasynda 6 joba, Shý qalasynda 8 joba ázirlengen. Jalpy quny 9 mlrd teńgeni quraıdy.
«Aýyldyq eldi mekenderge keler bolsaq, qazirgi jaǵdaıda 513 myń adam nemese 75 paıyzy ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen qamtamasyz etilgen. Jyl basynan beri 9 eldi mekender turatyn 13 100 adam ortalyqtandyrylǵan aýyz sýmen qamtyldy. 2020 jylǵa 50 aýyz sýmen
jabdyqtaý nysany qurylysyna bıýdjetten 18 mlrd teńge bólindi. Ótken jylmen salystyrǵanda aýyz sý salasyndaǵy jumystardyń kólemi 2,5 esege ulǵaıyp otyr. Sonyń nátıjesinde bıyl 30 eldi mekende jańa aýyz sý qubyry salynyp, 10 eldi mekende qoldanystaǵy sý qubyrlary jańartylady. Jyl sońyna qamtylý deńgeıi 83 paıyzdy quraıtyn bolady. Qalǵan 114 eldi mekende búgingi kúni 4,8 myń adamǵa sý tazartýdyń keshendi blok-modýlderin ornatý kózdelgen. Oblys halqyn jalpy 100 paıyz qamtamasyz etý 2025 jylǵa deıin josparlanǵan», - dedi Erjan Jylqybaev.
Halyqtyń sapaly aýyz sýǵa qol jetkizý máselesi tolyq sheshiledi
Qaralǵan máselege qatysty túıindi sóz aıtqan Premer-Mınıstr Asqar Mamın sýmen jabdyqtaý jáne sý burý máseleleri Úkimettiń strategııalyq mindeti bolyp tabylatyndyǵyn jáne halyqtyń ómir súrý sapasyn jaqsartýǵa tikeleı áser etetindigin basa atap ótti. Jalpy elde ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaý qalalarda 97,2, aýyldarda 86,4 paıyzdy quraıtyndyǵyn jetkizdi.
«Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha 2025 jylǵa qaraı halyqtyń 100 paıyz sýmen jabdyqtaý qyzmetimen qamtamasyz etiledi. Osynyń arqasynda biz halyqtyń sapaly aýyz sýǵa qol jetkizý máselesin tolyǵymen sheshemiz», - dedi Asqar Mamın.
Onyń atap ótýinshe, sýmen jabdyqtaý jáne sý burý jobalaryn iske asyrý kezinde jobalaý-smetalyq qujattamanyń tıptik jobalaryn, otandyq óndirýshilerdiń materıaldaryn paıdalaný qajet. Bul jobalardyń shyǵyndaryn qysqartyp qana qoımaı, jergilikti qamtýdy damytýǵa múmkindik beredi. Sonymen qatar ol jalpy memlekettik organdar qabyldap jatqan sharalardy qoldaýǵa bolady dep esepteıtindigin aıta kele birqatar máselege nazar aýdartty.
«Birinshi. Indýstrııa mınıstrligine ákimdermen birlesip, osy jyldyń qorytyndysy boıynsha qalalar men aýyldarda ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaý boıynsha josparlanǵan kórsetkishterdiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tapsyramyn. Ekinshi. Ekologııa mınıstrligi toptyq sý qubyrlaryn basqarý júıesin odan ári jetildirý boıynsha sharalar qabyldap, olardy salý jáne rekonstrýktsııalaý jobalaryn ýaqtyly iske asyrýdy qamtamasyz etsin. 2021 jyldyń sońyna deıin 197 myń turǵyny bar 38 eldi mekenge sý júrgizýdi kózdeıtin, uzaqqa sozylǵan úsh jobanyń qurylysyn aıaqtaý qajet. Úshinshi. Indýstrııa, Ulttyq ekonomıka, Qarjy, Ekologııa, Densaýlyq saqtaý mınıstrlikteri halyq úshin tarıfterdiń artýyna jol bermeý úshin kárizdik tazartý qurylystaryn salý jáne rekonstrýktsııalaý jobalaryn iske asyrý tetigin zań júzinde bekitýdi qamtamasyz etsin, qaryzdarǵa qyzmet kórsetý men óteýdi eskerý qajet», - dedi Premer-Mınıstr.
