Qazaqstanda memlekettik qyzmet kórsetý sapasy qandaı
«Zor rýh» qaıyrymdylyq qorymen júrgizilgen monıtorıng maqsaty - Qazaqstanda memlekettik qyzmet kórsetý sapasyna, rásimderine jáne qoljetimdiligine qazaqstandyqtardyń qanaǵattanýy deńgeıin anyqtaý. Monıtorıngpen 65 eń áleýmettik-mańyzdy degen memlekettik qyzmet kórsetýler qamtyldy. Olardyń ishinde jyljymaıtyn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý, memlekettik áleýmettik járdemaqy taǵaıyndaý, mektepke deıingi balalar uıymdaryna baǵyttaý úshin mektep jasyna deıingi balalardy kezekke qoıý, jedel medıtsınalyq járdem shaqyrý, taýarlardy kedendik tazartý, QR Qarýly Kúshteriniń qyzmettik turǵyn úıge muqtaj áskerı qyzmetkerlerin tirkeý, memlekettik ataýly áleýmettik kómekti taǵaıyndaý jáne turǵyndar úshin mańyzdy ózge de qyzmetter qamtyldy», - delingen Memlekettik qyzmet isteri jónindegi agenttiktigi málimetinde.
Memlekettik qyzmet kórsetý sapasy aqparat, qoljetimdilik, qyzmetkerler, rásimder, merzimder, shyǵyndar, keri baılanys, nátıje sııaqty krıterılermen baǵalandy. Memlekettik qyzmetterdi alý úshin respondentter standarttarǵa sáıkes, atalǵan qyzmetter kórsetetin organdar jumysyna baılanysty ártúrli qurylymdar men uıymdarǵa júgindi.
Belgili bolǵandaı, suraý salý qorytyndysy boıynsha 14219 qyzmetalýshy qamtyldy. Olardyń jartysynan sál astamy (51,5%) tıisti memlekettik qyzmet kórsetetin keńselerge júgingen. Al 40,3 paıyz jaǵdaıynda olar HQKO júgingendigen, tek sonyń 1,6 paıyzy HQKO-da ózine-ózi qyzmet kórsetý aımaǵynda memlekettik qyzmetti ala alǵan. Qyzmet alýshylardyń qalǵan 8,2 paıyzy memlekettik qyzmetti ózderiniń mobıldik qosymshasyndaǵy jáne kompıýterindegi portaldan alǵan.
Qoǵamdyq monıtorıng qorytyndysy boıynsha reıtıngte eń joǵary baǵany mynadaı qyzmetter aldy: «Memlekettik emes oblıgatsııalardy shyǵarýdy memlekettik tirkeý», «Ótýge ruqsattama berý jáne shekaralyq beldeýde bolý», «Tehnıkalyq jáne kásibı bilim berý uıymdarynda oqyp jatqandarǵa jataqhana berý», «Qujattardy qabyldaý jáne jalpy bilim berý, negizgi orta, bastaýysh jalpy bilim berý baǵdarlamalary boıynsha oqytý úshin vedomstvolyq baǵynyshtylyǵyna qaramastan, bilim berý uıymyna qabyldaý», «Ekonomıkalyq shoǵyrlanýǵa kelisim týraly ótinishterdi qaraý», «Taýrlardyń jiktelimi týraly aldyn ala sheshim qabyldaý», «Mektepke deıingi balalar uıymdaryna baǵyttaý úshin mektepke deıingi (6 jasqa deıin) balalardy kezekke qoıý» jáne «Iondaýshy sáýlelerdi generatsııalaıtyn qurylǵylar men qondyrǵylarmen jumys isteýge ruqsattama berý».
Aıtarlyqtaı tómen baǵamen baǵalanǵandar: «Jedel medıtsınalyq járdem», «Jyljymaıtyn múlikke quqyqty memlekettik tirkeý», «Múgedekterdi sanatorly-kýrorttyq emdeýmen qamtamasyz etý», «Taýarlyq belgini tirkeý», «Múgedekterge olarǵa protezdik-ortopedııalyq kómek kórsetý úshin qujattardy rásimdeý» jáne ózgeleri.
