Qazaqstanda quldyqtan qutylǵan reseılik elordadaǵy RF elshiligine keldi

None
None
ıAROSLAVLЬ. TASS-QazAqparat – Qazaqstanda eńbek quldyǵynda bolǵan Reseı azamaty, ıAroslavl oblysynyń týmasy Alekseı Kotov buryn ózi quldyqta bolǵan Qaraǵandy oblysynan Reseıdiń Nur-Sultan qalasyndaǵy elshiligine kelgen. Ol Reseıge ushýdy josparlap otyr. Bul týraly ıAroslavl oblysyndaǵy adam quqyqtary jónindegi ýákil Sergeı Babýrkın málim etti, dep habarlaıdy QazAqparat TASS agenttigine silteme jasap.

Buǵan deıin áleýmettik jelilerge monıtorıng júrgizý barysynda Qaraǵandy oblysy krımınaldyq polıtsııa basqarmasynyń qyzmetkerleri er adamnyń ózin qystaqtardyń birinde zańsyz ustaǵany týraly habarlaǵan vıdeony anyqtaǵan bolatyn.

Vıdeoda Kotov 20 jyl jumys isteýge májbúr bolǵanyn, is júzinde quldyqta bolǵanyn aıtqan.

«Men telefon arqyly onymen (Kotovpen – red.) sóılestim, ol qazir Nur-Sultan qalasyndaǵy Reseı elshiliginde. Qazir Reseıge kelý úshin qujattardy rásimdeý máselesi sheshilip jatyr jáne jaqyn arada ony týǵan jerimizde qarsy alamyz dep oılaımyn», - dedi Babýrkın.

Qazirgi ýaqytta Kotov Qazaqstannan ketý úshin qujat rásimdeýdi kútip otyr. Qujattar alynǵannan keıin ol Máskeýge ushady.

Reseı Federatsııasynyń Qazaqstandaǵy elshiliginiń málimetinshe, ony ápkesi qarsy alady.

Alekseı Kotov 1977 jyly ıAroslavl oblysynyń Gavrılov-ıAmskıı aýdanynyń Gore-Grıaz aýylynda dúnıege kelgen.

1997 jyly ol kelisimshart boıynsha áskerge ketken, Qazaqstanda áskerı boryshyn ótegen. 1998 jyly mamyrda ol úıge qaıtýy tıis bolǵan, biraq ol kelmegen.

1999 jyly aqpanda Kotov jaqyndaryna jazǵan hatynda ony uryp-soqqanyn, aýrýhanada emdelip shyqqanyn habarlaǵan.

Kotov 1999 jyldyń shildesinde baılanysqa shyǵýyn toqtatqan.

Buǵan deıin ıAroslavl oblysy gýbernatorynyń mindetin atqarýshy Mıhaıl Evraev Kotovqa Otanyna oralýǵa, sodan keıin óz-ózine kelýine jáne jumysqa ornalasýyna kómek kórsetetinin aıtqan. ıAroslavl oblysynda ony ata-anasy, úsh ápkesi jáne eki aǵasy kútip otyr.

Eske sala keteıik, buǵan deıin «20 jyl quldyqta boldym» dep jelini shýlatqan reseılik nege jalǵan vıdeo túsirgenin polıtsııa qyzmetkerlerine túsindirgen bolatyn.


Сейчас читают
telegram