«Qazaqstanda kemtar jandar nege kóp?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, Reseıdiń Samara qalasynda Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń Kishi quryltaıy úlken tabyspen ótti. Quryltaı aıasynda Elbasynyń dástúrli Joldaýy talqylanyp, Reseı qazaqtarynyń 10-shy mereıtoılyq Naýryzy toılandy. Bul jaıynda «Ah, Camara qalasy!..» atty kólemdi maqaladan oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Naýqan erte bastalady» degen maqala basyldy. Erte kelgen kóktem shyǵysqazaqstandyq dıqandardy der kezinde egis dalasynan tabylýǵa mindettedi. Qar ábdekeı túse erip ketkendikten, naýryzdyń ekinshi jartysy men sáýirdiń basynda kún kúrt jylynyp, temperatýra 20-25 gradýs shamasyna deıin kóterildi. Aýa raıynyń jyldaǵydan erte jylynýy óńirdegi sharýashylyqtarǵa topyraqtaǵy ylǵaldy saqtaýdy jáne egistik jumystaryna shuǵyl ázirlenýdi talap etti. Atalǵan jaıt egis alqaptary mol Zyrıan, Glýbokoe aýdandaryna qolaıly jaǵdaı jasasa, Kókpekti, Borodýlıha jáne Shemonaıha aýdandaryna birqatar qosymsha mindetter artty.
***
«Aıqyn» basylymynyń jazýynsha, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qoldaý mekemesi qarapaıym qazaqstandyqtarǵa qamqorlyq pen janashyrlyq tanytýdyń ornyna, jer-jebirine jetip urysady eken. Keshe «Úkimet saǵaty» aıasynda esep berýge Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova kelgen bolatyn, qalaýlylar onyń baǵynysyndaǵylardyń ádepsizdigine nazar aýdartty. Oǵan jaýap retinde mınıstr hanym dóreki qyzmetshilerden qatardy tazalap jatqandaryn jarııa etti. - Saılaýshylarmen kezdeskende, jarymjan jandar tarapynan «múgedektik» mártebe ala almaı júrgendigine qatysty shaǵymdar estımiz, - dedi depýtat Nurtaı Sabılıanov. - Olardyń málimetterin biz sizderge de jiberip jatyrmyz. Biraq kóbinese shyǵaryp-salma jaýap alamyz. Jergilikti jerlerdegi medıtsınalyq-áleýmettik saraptama júrgizetin mamandardyń jaýapkershiligi arttyrylsa degen usynysym bar. Óıtkeni olar kóbinese qabyldaýyna kelgen azamattarǵa teris kózben qaraıdy. Urysady, ar-namysyna tıetin sózder aıtady, - degen qalaýly mınıstrden ásirese, Semeı polıgonynan zardap shekken adamdary kóp Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy jaǵdaıǵa qatty nazar aýdarýdy surady. Osy jaıynda «Qazaqstanda kemtar jandar nege kóp?» degen maqaladan oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Kólik alsań, kózińdi jumba» atty materıal berilgen. Shyǵys Qazaqstan oblysy boıynsha Kedendik baqylaý departamentiniń mamandary kedendik quny shamamen 1 mln teńgege tómendetilgen qymbat sheteldik avtokólikti ákelý deregin anyqtady.
Amerıka Qurama Shtattarynan ákelingen 2013 jyly shyqqan «DODGE RAM 1500» markaly Djıp-pıkaptyń avtokólik deklaratsııasynda málimdelgen qun tolyq tekserý júrgizýdiń sebebine aınaldy. Deklaranttyń ShQO boıynsha Kedendik baqylaý departamentiniń «Semeı» keden beketine resimdeýge usynǵan qujattarynyń ishinde «SALVAGE», ıaǵnı aqaýly kólik quraldary tańbasy qoıylǵan kólik quralynyń tirkeý sertıfıkaty da boldy. Kedendik tazartýǵa málimdelgen qun 1 mln. 766 myń teńgeni qurady. Jónsizdikten seziktengen kedenshiler qymbat avtokóliktiń tarıhy týraly aqparatty jáne ol túsken jol apaty týraly málimet izdeı bastady. Nátıjesinde «CARFAX» esepterinde, aýktsıon derekterinde buzylǵandyǵy týraly eshbir málimet joq. Esepteı kelgende Djıptiń kedendik qunyn 4 mln. 404,7 myń teńgeni qurady, tólenbegen kedendik tólemder men salyqtardyń somasy 989,2 myń teńgeni qurady. Osy fakt boıynsha ShQO boıynsha Kedendik baqylaý departamenti Kontrabandaǵa qarsy kúres basqarmasy qyzmetkerlerimen QR QK-niń 209-baby 1-tarmaǵymen (ekonomıkalyq kontrabanda), ıaǵnı QR keden shekarasy arqyly kedendik baqylaýdan tys avtokólik quralyn zańsyz ótkizý boıynsha qylmystyq is qozǵaldy.
***
«Jas qazaq» basylymynyń sońǵy sanynda «Aqtaýdaǵy «Aqqýdan» shý shyqty» degen maqala jarııalandy. Aqtaýda osydan birneshe jyl buryn bastalǵan «Aqqý» shaǵynaýdanynyń qurylysy búginde toqtap tur. Úı alamyn dep «Turǵynúıqurylysjınaq» banki arqyly qarajat salǵan 400-ge jýyq úleskerdiń baspana kiltin kútip júrgenine, bıyl úshinshi jyl. Úıdi kúte-kúte sharshaǵan úleskerlerdiń bir toby oblystyq ákimdikke hat jazyp, jobaǵa jaýapty adamdarmen kezdesýdi suraǵan bolatyn. Nátıjesinde, Mańǵystaý oblysy ákiminiń orynbasary Súıindik Aldashev bastaǵan laýazymdy tulǵalar qurylys alańyna kelip, úleskerlermen kezdesti. Kópten kútken baspanalaryna qol jetkize almaı júrgen úleskerler sabyrǵa kelip, sheneýnikpen ashyq sóılesti. Sonymen osy bir túıindi máseleni sheshý úshin arnaıy jumys toby qurylatyn boldy. Qurylys alańyna adam kóp jınaldy. Bári úı kezegin kútýden sharshaǵan, sondyqtan ashýly. Turǵyndar alǵashqy bolyp sóz alǵan «Turǵynúıqurylysjınaq» banki ókilderin tyńdaǵylary da kelmedi.
***
«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Ný kto tak stroıt?» atty maqala berilgen. Qaraǵandyda jergilikti qurylysshylar men Óńirlik damý mınıstrligi sarapshylary arasynda daý-damaı týyndap keledi. Tekserýshiler turǵyn úılerdiń qurylysynda óreskel kemshilikterdi anyqtaǵan kórinedi. Mamandardyń málimetine qaraǵanda, burnaǵy jyly qulap qalǵan «Besoba» úıiniń ornyna salynyp jatqan «Shapaǵat» jańa yqshamaýdanynda qurylys sapasy kóńil kónshitpeıdi. Sonymen qatar bul tizimge «Qoljetimdi baspana» baǵdarlamasy boıynsha salynyp jatqan taǵy birneshe úı engen eken.