Qazaqstanda qarttar men balalardyń úlesi 42 paıyzdan asty

None
ASTANA. QazAqparat – 2023 jyldyń basynda halyqtyń jalpy sanyndaǵy balalardyń úlesi 31,2 paıyzdy qurady, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Finprom.kz portalynyń málimetinshe, Qazaqstanda qarttar men balalardyń úlesi 42 paıyzdan asty. Buǵan sońǵy jyldardaǵy bebı-bým men halyqtyń qartaıýy áser etti.

Sońǵy 5 jyldyń ishinde Qazaqstanda demografııalyq júkteme aıtarlyqtaı artqany baıqalady. Elimizde jumysqa qabiletti árbir 1 myń azamatqa shaqqanda 740 qart pen baladan keledi. Eger, 2018 jyldan bergi demografııalyq júktemeniń basty ındıkatorynyń evolıýtsııasyn qadaǵalasaq, kórsetkishtiń jyl saıyn turaqty ósip kele jatqanyn baıqaý qıyn emes. Bes jyl buryn koeffıtsıent 687 deńgeıde, ıaǵnı osy jylǵa qaraǵanda 53-ke tómen bolatyn.

Bul – halyqtyń úlken jas toptary negizinde usynylǵan eseptik derekter. Shyn máninde, eldegi «ekonomıkalyq asyraýdaǵy adam» ár myń adamǵa shaqqanda 740-tan kóp bolýy yqtımal. Qoldanystaǵy ádisteme boıynsha 16 jastan asqan balalar qazirdiń ózinde eńbekke qabiletti turǵyn sanatyna kiredi. Degenmen, bul jasta ózin-ózi qamtamasyz ete alatyn balalardyń sany tym az ekeni belgili. Sonymen qatar eger zeınetkerlik jasqa jetkenine qaramastan jumysyn jalǵastyratyn qarttardyń bir bóligi eskeriler bolsa, bul tsıfr basqasha órbir edi.

Kórsetkishtiń ósýine negizgi úlesti «balalar» demografııalyq júktemesiniń koeffıtsıenti qosady. 2023 jyldyń basynda eldegi árbir myń eresek adamǵa 542 baladan keldi. Al 2018 jyldyń qańtarynda olardyń sany nebári 496 bolǵan edi. Sońǵy bes jylda 15 jasqa deıingi balalar sany 5,1 mıllıonnan 6,2 mıllıonǵa deıin ósti. Buǵan 2020-2021 jyldardaǵy bebı-bým ishinara áserin tıgizgen bolatyn.

2023 jyldyń basyna qaraı halyqtyń jalpy sanyndaǵy balalardyń úlesi 31,2 paıyzdy qurap, sońǵy 5 jyldyń ishinde 3 paıyzdyq tarmaqqa artty. Balalardy áleýmettik qoldaýǵa arnalǵan bıýdjet shyǵyndarynyń (qarttarǵa qaraǵanda) edáýir joǵary bolýyna qaramastan jáne asyraý júktemesiniń negizgi bóligin balalar qurap otyrǵanyn demograftar bolashaqta ekonomıka úshin qolaıly faktor dep ataıdy. Shynynda da, aldaǵy 10-15 jyl ishinde bul balalardyń kópshiligi eńbekke qabiletti jasqa tolyp, jumys kúshiniń qataryn tolyqtyratyn bolady.

Osy jyldyń basynda eldegi egde jastaǵy halyqtyń úles salmaǵy 11,4 paıyzdy nemese 2,2 mln adamdy qurady. 2018 jyldyń qańtarynda bul kórsetkish 7,3 paıyz bolǵan-dy. Munda ádistemelik eskertý jasaý da mańyzdy. 2022 jylǵa deıin Qazaqstan Respýblıkasy Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi Ulttyq statıstıka bıýrosynyń bıýlletenderinde halyqaralyq standarttar boıynsha jas toptary bylaı kórsetildi: balalar — 14 jasqa deıin, eńbekke qabiletti halyq — 15 jastan 64 jasqa deıin, qarttar — 65 jastan asqan. Al 2023 jylǵy 1 qańtarǵa deıingi jedel aqparatta Qazaqstandaǵy halyqtyń jasy boıynsha sany zeınetkerlikke shyǵý jasyn eskere otyryp kórsetilgen: erler úshin — 63 jas, áıelder úshin — 61 jas. Bala turǵyndardyń sany 15 jasty qosa alyp esepteledi.

Óńirlik turǵyda demografııalyq koeffıtsıentter jalpy respýblıkalyq deńgeıden aıtarlyqtaı erekshelenedi. Eń joǵary júkteme respýblıkanyń ońtústik jáne batys aımaqtarynda baıqaldy. Antılıder - Túrkistan oblysy. Onda myń eresek adamǵa 886 bala men qart adamnan keledi. Qyzylorda (819 bala men qart adamnan), Jambyl (815) jáne Mańǵystaý (845) oblystarynyń, sondaı-aq Shymkent (811) qalasynyń kórsetkishteri 800-den asty.

Megapolısterde balalar men qarttardyń aıtarlyqtaı az úlesi tirkelip otyr: Astanada ındıkator – 625, Almatyda — 642. Bul ishki kóshi-qon protsesterine baılanysty bolýy múmkin: iri qalalarda aımaqtardan eresek eńbekke qabiletti halyqtyń aǵyny baıqalady. Demografııalyq júktemesi tómen oblystardyń qataryna tıisinshe 672 jáne 651 kórsetkishteri bar Soltústik Qazaqstan jáne Qostanaı oblystary kiredi.

Sonymen qatar, Qazaqstannyń soltústigi eldiń eń tez qartaıyp kele jatqan aımaǵyna jatady. Muny Bılletera ındeksi (Bılletera ındeksi – halyqtyń jas quramyn kórsetetin demografılyq ındeks. Ony 1954 jyly shveıtsarııalyq demograf Ernst Bılletera usynǵan) rastaıdy. Atalǵan demografııalyq kórsetkish plıýs bolǵan kezde, 14 jasqa deıingi balalardyń úlesi 50 jastan asqan adamdardyń jalpy úlesinen joǵary ekenin kórsetedi. Eger máni teris bolsa, demek óńirde egde jastaǵy qazaqstandyqtardyń balalarǵa qaraǵanda kóp ekendigin bildiredi.

Strategııalyq josparlaý jáne reformalar agenttigi Ulttyq statıstıka bıýrosynyń esepteýlerine súıensek, 2021 jyly Bılleteranyń eń joǵary teris ındeksi Qostanaı jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda baıqaldy: tıisinshe mınýs 22,2 jáne mınýs 27,7. Sondaı-aq Shyǵys Qazaqstan, Pavlodar, Qaraǵandy jáne Aqmola oblystary balalarǵa qaraǵanda egde jastaǵy adamdar kóp bolatyn óńirlerge kiredi.

Ótken jyldyń sońynda «Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵy» aktsıonerlik qoǵamynyń (QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine vedomstvolyq baǵynysty uıymdardyń biri) sarapshylary uzaq merzimdi demografııalyq boljam jasady. Atalǵan qujatta Eńbek resýrstaryn damytý ortalyǵynyń sarapshylary 2050 jylǵa deıingi halyq sanynyń ósýiniń úsh yqtımal stsenarııin eseptep shyǵardy: bazalyq, optımıstik jáne pessımıstik. Damýdyń barlyq úsh stsenarııi boıynsha da Qazaqstandaǵy demografııalyq júkteme joǵary deńgeıde qalatyn bolady.

Týý men ólim-jitim deńgeıi ósýiniń qazirgi tendentsııalary kezinde, ıaǵnı bazalyq stsenarıı boıynsha demografııalyq júktemeniń jalpy koeffıtsıenti aldymen tómendeıdi: 2025 jylǵa qaraı — 712-ge deıin, 2035 jylǵa qaraı — 681-ge deıin. Odan keıin 2050 jylǵa qaraı júktemeniń myń eńbekke qabiletti adamǵa shaqqanda 773-ke deıin ósýin kútýge bolady.

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń 2023 jyldyń 1 sáýirindegi deregine sáıkes, Qazaqstan halqynyń sany 19 832 737 adamdy quraıdy. Onyń ishinde qalalyq – 12 259 453; aýyldyq – 7 573 284 adam. Erler – 9 681 672 adam; áıelder – 10 151 065 adam. Qala halqynyń eń kóp úlesi Qaraǵandy ( 81,3 paıyz), Ulytaý ( 79,1% ) jáne Aqtóbe (74,6%), al eń az úlesi - Almaty (16,2%), Túrkistan (24,5%) jáne Jambyl (43,3%) oblystarynda baıqaldy.

Aıta keterligi, 2023 jyldyń qańtar-aqpanynda elimizde 61 886 bala dúnıege kelip, dál osy aralyqta 21 814 adam qaıtys boldy. Sondaı-aq, osy jylydń bastapqy úsh aıynda respýblıkaǵa 5 198 adam kelip, 1 844 adam shetelge ketti.


Сейчас читают
telegram