Qazaqstanda qandaı qyzmetter men taýarlardyń baǵasy ósti
«Bıylǵy jyldyń ekinshi jartyjyldyǵynan bastap Qazaqstanda ınflıatsııa tutynýshylyq belsendiliktiń tez qalpyna kelýi, ekonomıkany fıskaldyq yntalandyrýdyń jalǵasýy jáne jekelegen taýar naryqtaryndaǵy teńgerimsizdikteri nátıjesinde ósti», - dedi E. Dosaev.
Onyń aıtýynsha, azyq-túlik baǵasynyń ósýi negizgi ınflıatsııaǵa qarsy faktor boldy, ol jalpy ınflıatsııaǵa jartysynan kóp úles qosady. Azyq-túlik ınflıatsııasy bıylǵy qyrkúıekte ýaqytsha jáne ornyqty faktorlardyń áserinen 11,5%-ǵa deıin jyldamdady.
«Osy jylǵy shilde-tamyzda jaz aılaryna tán emes jáne uzaq saqtalatyn kókónister (kartop, sábiz, qyzylsha) baǵasynyń sońǵy jyldardaǵy rekord ósýi tirkeldi. Et, ósimdik maıy jáne qant baǵasynyń ósýi ınflıatsııany jyldamdatýdyń turaqty faktory bolyp qalýda, bul ósý deńgeıin álemdik úrdistermen salystyrýǵa bolady. FAO derekterine sáıkes, bir jylda ettiń álemdik baǵasy orta eseppen 26,3%-ǵa, ósimdik maıynyń baǵasy – 61,2%-ǵa, qanttyń baǵasy – 53,5%-ǵa ósti», - dedi UB basshysy.
Onyń sózine qaraǵanda, birinshi kezekte tutynýshylyq belsendiliktiń qalpyna kelýi aıasynda janar-jaǵar maı jáne uzaq paıdalanylatyn taýarlar baǵasynyń ósýi nátıjesinde Qazaqstanda azyq-túlikke jatpaıtyn ınflıatsııa 7,5%-ǵa deıin jyldamdady.
«Aqyly qyzmetter ınflıatsııasy negizinen elektr energııasy, turǵyn úıdi jaldaý jáne kólik qyzmetteri baǵasynyń ósýi esebinen 6,8%-ǵa deıin jyldamdady», - dedi E. Dosaev.
