Qazaqstanda halal ónimder naryǵy zańmen rettelýi múmkin
Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi Tehnıkalyq retteý jáne metrologııa komıtetiniń tóraǵasy Qýanysh Elikbaev qoǵam arasynda «halal» belgisi bar taýardyń sapasyna baılanysty suraq jıi qoıylatynyn aıtady.
«Ashyq aıtaıyq, qazir bul sala erikti, zańdarmen tikeleı rettelmeıdi. Janama túrde bizdiń Densaýlyq saqtaý mınıstrligindegi áriptesterimiz monıtorıng sheńberinde keıde sol shoshqa etiniń málimdelmegen komponentterin anyqtaıdy jáne tańbalaý bóliginde tehreglament talaptaryn buzǵany úshin aıyppul salady. Qoldanystaǵy sertıfıkattaý organdary da óndiristi baqylaýdy júzege asyrady.
Jalpy, Qazaqstanda halal ınfraqurylymyn qurý men damytýdy eskere otyryp, biz málimdelmegen quramdas bólikterge ǵana emes, sonymen qatar óndiristiń barlyq ınfraqurylymy men protsesterine tıisti baqylaý bolýy úshin osy máselelerdi zańnamalyq deńgeıde retteýdi usynǵan jón dep sanaımyz», - dedi spıker Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.
Osylaısha tek ónim quramyn ǵana emes, óndiris protsesi men ınfraqurylymyn da baqylaýda ustaý usynylyp otyr.
Vedomstvonyń dereginshe, Qazaqstanda «halal» standartyn alýǵa qaýqarly 4 myńnan astam óndirýshi bar. Olar tamaq ónerkásibi, toqyma jáne basqa da salalarda eńbektenedi.
«Sarapshylardyń baǵalaýynsha, eldegi soıylǵan ettiń 70-75 paıyzy, óńdelgen ettiń 65 paıyzy halal ónim retinde satylyp keledi», - dedi Qýanysh Elikbaev.
Onyń sózinshe, halal ónimderdiń jahandyq naryǵy qazir 3 trln dollarǵa jetken. Bul kórsetkish 2028 jylǵa qaraı 11 trln dollardy quraýy yqtımal.
2023 jyldyń qańtar-maýsymynda ǵana Qazaqstan 83 mln dollardyń et jáne et ónimderin eksporttaǵan.
Elimizde halal standartyn anyqtaıtyn 18 ulttyq standart qabyldanyp, TMD elderi úshin memleketaralyq standarttarynyń 11 jobasy ázirlengen.
Qazaqstanda barlyǵy tamaq ónimderine arnalǵan biryńǵaı tehreglament boıynsha 100-den astam zerthana akkredıttelgen. Olardyń 37-si komponentterdiń, onyń ishinde shoshqa etiniń DNQ-syn anyqtaı alady.
