Qazaqstanda erlerdiń jalaqysy áıelderdikinen 34% kóp

None
ASTANA. QazAqparat – 2022 jyly Qazaqstanda ortasha aılyq jalaqy 309,9 myń teńgeni qurady, bul 2021 jylmen salystyrǵanda 23,8% artyq. Inflıatsııany eskersek, satyp alý qabiletiniń artqanyn kórsetetin jalaqynyń naqty ósimi 7,6% boldy, dep habarlaıdy QazAqparat Finprom.kz saıtyna silteme jasap.

Er men áıeldi bólip qarastyrsaq, 2022 jyly erlerdiń jalaqysy ortasha eseppen 355,3 myń teńge bolyp, bir jylda 26,3% kóbeıgen, áıelderdiki — 265,8 myń teńge, 20,7% ósim bar.

Osylaısha, jalaqy aıyrmashylyǵy 33,7% kórsetti. Respýblıka boıynsha erlerdiń jalaqysy ortasha deńgeıden 14,7% kóp bolsa, áıelderdiki – 14,2% az.

Óńirler boıynsha erlerdiń eń joǵary ortasha aılyq jalaqysy Atyraý (631,8 myń teńge), Mańǵystaý (590,6 myń teńge) jáne Ulytaý (489,1 myń teńge) oblystarynda, al eń tómengisi — Jetisý oblysynda (bar bolǵany 226 myń teńge) tirkelgen.

Bul óńirlerde er men áıel jalaqysyndaǵy aıyrmashylyq ta joǵary. Máselen, Mańǵystaý oblysynda erlerdiń jalaqysy áıelderdikinen 2 ese, Atyraýda — 85,9%, Ulytaýda — 68% artyq. Bul rette Jetisý óńirinde áıelder erlerge qaraǵanda 3,1% ǵana kóp alǵan. Jetisý oblysy – áıelder erlerden kóp tabys tabatyn jalǵyz óńir.

Jalaqydaǵy eń az aıyrmashylyq Jambyl (1,9%), Almaty (2,5%) jáne Soltústik Qazaqstan oblystarynda (5,5%) baıqalǵan.

Tıisinshe áıelderdiń eń joǵary jalaqysy Astanada tirkeldi: bir jyl buryn 306,7 myń teńge bolsa, qazir – 365,1 myń teńge. Úzdik úshtikke Atyraý oblysy (339,8 myń teńge) men Almaty (320,1 myń teńge) qalalary da kirdi.

Ekonomıka salalary boıynsha erlerdiń eń joǵary jalaqysy qarjy jáne saqtandyrý qyzmeti (728,7 myń teńge), taý-ken ónerkásibi jáne karerlerdi qazý (678,4 myń teńge), kásibı, ǵylymı jáne tehnıkalyq qyzmet (499,2 myń teńge) salalarynda tirkeldi.

Sonymen qatar, qarjy jáne saqtandyrý qyzmetinen basqa, turý jáne tamaqtandyrý qyzmetinde (erler paıdasyna 38,1%) jáne óńdeýshi ónerkásipte (33,8%) jalaqynyń eń úlken aıyrmashylyǵy kórinis tapqan.

Bilim salasynda ǵana áıelder erlerden kóp jalaqy alady. Mundaǵy aıyrmashylyq – 4,8%, tıisinshe 239,8 myń teńge jáne 251,4 myń teńge.

Áıelderdiń eń joǵary jalaqysy taý-ken ónerkásibi jáne karerlerdi qazý (535,8 myń teńge), qarjy jáne saqtandyrý qyzmeti (460,2 myń teńge), aqparat jáne baılanys (403 myń teńge) salalarynda tirkelgen.


Сейчас читают
telegram