Qazaqstanda elektrondy ónim óndiretin 64 kásiporyn jumys isteıdi

None
None
NUR-SULTAN. QazAqparat – Qazaqstanda elektrondy ónim óndiretin 64 kásiporyn jumys isteıdi. Bul týraly QR Premer-Mınıstri Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken keńeste aıtyldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

primeminister.kz habarlaýynsha, Qazaqstanda elektrondy ónim óndiretin 64 kásiporyn jumys isteıdi. Saladaǵy jumyskerler sany – 1,6 myń adam. 2019 jyly elektrondy ónerkásip ónimderin óndirý kólemi 44,5 mlrd teńgeni qurap, 2018 jylmen salystyrǵanda 35%-ǵa artty. Bul rette jalpy ımport kólemin eskergende, atalǵan ónimderdiń jergilikti qamtý úlesi (1 trln teńgege jýyq) nebári 4% quraıdy.

Elektrondy ónerkásip salasynda búgingi tańda jańa tolyq daıyn ónimderdi: baspa platalaryn («S.M. Kırov atyndaǵy zaýyt» AQ), telekommýnıkatsııa jabdyqtaryn («Digital System Servis» JShS), sýdy, jylý men jaryqty esepteıtin elektrondy quraldardy, derekterdi symsyz jetkizýge arnalǵan modýlderdi («Korporatsııa Saıman» JShS, «Orıon-sıstema» JShS jáne t.b.), kompıýterlerdi («S.M. Kırov atyndaǵy zaýyt» AQ, «PS4U» JShS jáne t.b.), tsıfrlyq beınekameralardy («Perspektıva» ǴÓB, «NG Vision» JShS), radıostantsııalardy («RTS Injınırıng» JShS) shyǵarý ıgerilgen.

Elektrondy ónerkásipte otandyq qamtýdy odan ári arttyrýdy yntalandyrý maqsatynda otandyq óndirýshilermen offteık-kelisimsharttardy arttyrý, saýda jelileri arqyly otandyq qurastyrylǵan kompıýterlerdi satyp alý úshin jeńildikpen nesıelendirýdi engizý, elektrondy ónerkásip salasyndaǵy ǴZTKJ-ǵa qarjy bólý jáne t.b. arqyly memlekettik qoldaýdyń qosymsha sharalary qabyldanatyn bolady.

2024 jylǵa qaraı elektrondy ónerkásiptegi óndiristiń ortasha jyldyq kólemin 382,6 mlrd teńgege (ósim – 8,5 ese), eksport kólemin 45 mlrd teńgege, memlekettik jáne kvazımemlekettik sektorlardaǵy satyp alýda jergilikti qamtý úlesin sáıkesinshe 30% jáne 20% deıin jetkizý maqsaty qoıyldy. 60 myńnan asa jańa jumys orny qurylyp, ortasha jyldyq ósimi 28 myń adamdy quraıtyn bolady.

Keńeske qatysýshylar Memleket basshysy Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda qoıǵan tsıfrlyq teńsizdikti joıý jáne áleýmettik áljýaz otbasylardan shyqqan balalardy kompıýter tehnıkasymen qamtamasyz etý boıynsha mindetterdi iske asyrýǵa erekshe kóńil bóldi. Máselen, 2020 jyldyń sońyna deıin 9 otandyq óndirýshi elimizdiń mektepterine qosymsha 606 myń birlik kompıýter tehnıkasyn (351 myń kompıýter jáne 255 myń noýtbýk). óndirip, jetkizedi. 2024 jylǵa qaraı kompıýter tehnıkasynyń otandyq óndirisi 5 ese, 165 mlrd teńgege deıin arttyrylatyn bolady. Keńeske tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri B. Mýsın, ındýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstri B. Atamqulov, bilim jáne ǵylym mınıstri A. Aımaǵambetov, saýda jáne ıntegratsııa mınıstri B. Sultanov, basqa mınıstrlikter men vedomstvolardyń basshylary, sondaı-aq «Qazaqtelekom» AQ basqarma tóraǵasy Q. Esekeev qatysty.


Сейчас читают
telegram