Qazaqstanda dızel baǵasy ósip jatyr
«Aqparat-analıtıka agenttikteriniń deregi boıynsha, munaı jetkizýshi iri kásiporyndar («PETROSUN» JShS men «QazMunaıGaz» UK» AQ) dızeldiń bir tonnasyn 10-15 teńgege nemese lıtrin 8-12 teńgege deıin kóterip jibergen. Dál osyndaı ósim basqa jetkizýshilerden de baıqalyp otyr. Bólshek saýdadaǵy baǵa rettelip otyrǵan kezeńde aktsız mólsherlemesin kóterý munaı jetkizýshiler men jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń, munaı ónimderin satatyn deldaldardyń tabysyn tómendetti. Soǵan qaramastan shekti baǵa ózgerissiz qalyp otyr. Sondyqtan ókótemgi egis naýqany kezinde dızel baǵasy ósken joq» dep jazady Roman Sklıar jaýabynda.
Onyń sózinshe, Qazaqstan aýmaǵynda mynandaı aktsız mólsherlemeleri belgilengen:
- benzınniń kóterme saýdasyna (avıatsııa benzınin qospaǵanda) (kod TN VED EAES 2710 12 4110 – 271012 590 0) – 1 tonnaǵa 38 134 teńge;
- dızeldiń kóterme saýdasyna (kod TN VED EAES 2710 19 421 0- 2710 19 425 0) – 1 tonnaǵa 35 726 teńge.
«Buǵan qosa janarmaı baǵasynyń kúrt ósýin boldyrmaý úshin munaı baǵasyn taýar bırjalarynda kóterme baǵamen ótkizýdiń usynymdaryna ózgertýler engizildi. Bul usynymdar bırjaldaǵy saýda erejesi bekitilgenge deıin qoldanylady. Ol boıynsha, bir saýda sessııasynyń kezeńinde baǵa 1%-dan artyq qymbattamaýy kerek. Bırjadaǵy saýdaǵa qatysýdyń jyldyq aınalymyna belgilengen 5 myń tonnalyq shek alyp tastaldy. Bul janarmaı quıý stansalaryna janarmaıdy shaǵyn mólshermen, bırja arqyly resýrs ustaýshylardan tikeleı satyp alýǵa múmkindik beredi», - dep atap ótti Úkimet basshysynyń orynbasary.
13 mamyrdan bastap dızeldi bırjada FCA shartymen sataý qaıta jandanǵan bolatyn.
«Munaı óńdeýshi zaýyttar usynǵan bastapqy baǵa tonnasyna 222 – 227 myń teńge nemese lıtrine 184 – 188 teńge boldy. Al bólshek saýdada 1 lıtr dızeldiń baǵasy 230 – 260 teńge bolyp otyr», - deıdi Roman Sklıar.
Eske salsaq, munaı óńdeý zaýyttary egiske qajet dızeldiń bir lıtrin 176 teńgeden satqan bolatyn.
