14:04, 24 Tamyz 2023 | GMT +6
Qazaqstanda dári-dármek qanshalyqty qymbattady
ASTANA. QazAqparat – Bıyl shildede farmatsevtıka ónimderi aıyna 0,2%-ke jáne jylyna 10,8%-ke qymbattady. Dári-dármek naryǵy burynǵysha ımportqa táýeldi, dep habarlaıdy QazAqparat Energyprom.kz-ke silteme jasap.
Bir aı ishinde baǵa Pavlodar oblysynda 1,2%-ke kóterilgen. Odan keıin Ulytaý oblysynda 0,7%-ke, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Jetisý, Qostanaı, oblystarynda 0,6%-ke qymbattaǵan. Atyraý men Aqmola oblysynda baǵa ózgermegen. Túrkistan, Qaraǵandy jáne Almaty oblystarynda, kerisinshe, 0,4%, 0,3% jáne 0,1%-ke arzandaǵan.
Jyldyq kórsetkish boıynsha baǵanyń eń qatty ósýi Almatyda tirkeldi. Jylyna 18%-ke artty. Bul úshtikte Ulytaý (15,4%) jáne Qyzylorda (14,9%) oblystary bar. Eń tómengi ósim Jetisý oblysynda baıqaldy - 5,9%.Farmatsevtıka ónimderiniń ishinde bir aıda paratsetamol - 2,4%-ke, «Essentsıale forte N» —1,6%, «Fenıstıl Nıý» tamshylary —1,3%-ke, «Enap» — 0,9%, belsendirilgen kómir – 0,7%-ke qymbattady. Al myna dárilerdiń baǵasy, kerisinshe, tústi: atsıklovır - 0,7%-ke, azıtromıtsın men «Ingavırın» - 0,6%, «Smekta» - 0,5%, «Korvalol» - 0,4, «Rennı», «Akvalor Forte» spreıi - 0,3%-ke, «Iodomarın» men atsetılsalıtsıl qyshqyly - 0,2%-ke, «Nýrofen» - 0,1%-ke.
Jyl ishinde paratsetamol - 58,2%-ke, ıod eritindisi - 29,9%-ke, «Akvalor Forte» spreıi - 28,3%, ambroksol - 21,5%, atsetılsalıtsıl qyshqyly - 18%-ke, belsendirilgen kómir - 17,8%, atsıklovır - 16,5%-ke qymbattady.
Sol aralyqta Astanada TMKKK men MÁMS júıesi aıasynda dárilik zattar men medıtsınalyq buıymdarǵa arnaıy quqyq sýbektisi retinde biryńǵaı dıstrıbıýtordy ústeme baǵalaý jobasyn talqylaý boıynsha jarııa tyńdalym ótti. «SK-Farmatsııa» óz ústemesin 11,2%-ke kótergisi keledi.
Profıldik qaýymdastyq ókilderi nelikten baǵa ósetinin túsinbeıtinin aıtty.
Jalpy Qazaqstannyń ózin farmatsevtıkalyq taýarlarmen qamtamasyz etý dárejesi tómen. Máselen, bıylǵy jyldyń qańtar-maýsym qorytyndysy boıynsha provıtamınder, vıtamınder men olardy óndirýge suranys (ishki naryqty júzege asyrý jáne mıkroskopııalyq eksport) óte tómen, 0,02%-ke qamtamasyz etildi. Elde osy kezeńde barlyǵy 43 keli ǵana vıtamın óndirildi, bul aldyńǵy jylmen salystyrǵanda 48,3%-ke kóp. Salystyrý úshin: ımport 173,2 tonna boldy (jylyna plıýs 10,4%).
Antıbıotıkterge suranys jaqsyraq qamtamasyz etildi, soǵan qaramastan 38,2% qana. Antıbıotık óndirisi 7,8 tonnaǵa jetti, bul byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 11,2%-ke kóp. Al ımport 12,7 tonna boldy, mınýs 50,7%. Soǵan sáıkes ımport úlesi 61,8%-ti qurady. Іshki naryqta 20,4 tonna antıbıotık shyǵaryldy, ol bir jyl burynǵy kórsetkishten 38%-ke az (oǵan koronavırýs pandemııasynyń azaıǵany da áser etti).
Bıylǵy jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵynyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstan 694,2 mln AQSh dollaryna 13,9 myń tonna medıkament ımporttady. Tabıǵı kórsetkishte ósim – 11,9% bolsa, aqshalaı ımport kólemi, kerisinshe, 3,7%-ke azaıdy.
TMD elderiniń ishinde Qazaqstanǵa 4 myń tonna dári-dármek kirgizdi, byltyrǵy jylmen salystyrǵanda 3,8%-ke az. Eń kóp dári-dármek Reseıden ákelinedi eken: 40,9 mln AQSh dollaryna 2,9 myń tonna. Sondaı-aq Qazaqstan Belorýs pen Ýkraınadan aıtarlyqtaı dári-dármek ımporttaıdy: 609,9 jáne 413,3 tonna.
TMD quramyna enbeıtin basqa elderden ımport kólemi 9,9 myń tonna boldy. Bul bir jyl burynǵymen salystyrǵanda 19,9%-ke kóp. Úzdik úshtik quramynda Qytaı (2,2 myń tonna), Germanııa (1,3 myń tonna) jáne Úndistan (1,2 myń tonna) bar.