Qazaqstanda bir jylda áleýmettik salada ne ózgerdi
Qasym-Jomart Toqaev QR Prezıdentiniń «Ádiletti Qazaqstan: bárimiz jáne árqaısymyz úshin. Qazir jáne árdaıym» saılaýaldy baǵdarlamasyn usynǵanyna bir jyl ótti. Onda Memleket basshysy jańa tarıhı kezeńdegi respýblıkanyń negizgi damý baǵyttaryn belgilep berdi. Atap aıtqanda, qujatta ekonomıka, áleýmettik sala jáne óńirlik saıasattaǵy túbegeıli ózgerister jónindegi josparlar aıqyndalǵan. QR Úkimetinde Prezıdenttiń saılaýaldy baǵdarlamasyn júzege asyrý barysynda áleýmettik salada qandaı naqty nátıjelerge qol jetkizilgeni jaıly aıtyp berdi, dep habarlaıdy Kazinform.
Jaqynda ǵana Memleket basshysy «Ulttyq qor – balalarǵa» jobasyn 2024 jylǵy 1 qańtardan bastap iske qosý úshin zańnamalyq túzetýlerge qol qoıdy. Onyń aıasynda Ulttyq qordyń ınvestıtsııalyq tabysynyń 50%-y 18 jasqa deıingibarlyq bala arasynda bólinetin bolady. Bala qarajatty kámelet jasyna tolǵannan keıin bilim alýǵa nemese baspana satyp alýǵa paıdalana alady.
2023 jylǵy 1 qańtardan bastap eń tómengi jalaqy mólsheri 60 myń teńgeden 70 myń teńgege deıin kóbeıdi. Osynyń arqasynda ártúrli menshik nysandaryndaǵy kásiporyndarda barlyq sala boıynsha jumys isteıtin shamamen 1,8 mln jaldamaly qyzmetkerdiń tabysy ósti.
Bala kútimi boıynsha memlekettik járdemaqy men áleýmettik tólem tóleý merzimi 1 jyldan 1,5 jylǵa deıin uzartyldy. Bıylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha shamamen 632 myń ata-ana 258 mlrd teńgeden astam somaǵa tólem aldy.
Buryn taýar túrinde berilgen ataýly áleýmettik kómek (AÁK) alýshylar qatarynan 1 jastan 6 jasqa deıingi balalarǵa arnalǵan kepildendirilgen áleýmettik paket monetızatsııalandy. Bıylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha6 mlrd teńgege 182 myń balaǵa qosymsha tólem taǵaıyndaldy.
Túrli ınstantsııalarǵa júginbeı-aq, proaktıvti formatta memlekettik qoldaý kórsetýdi qarastyratyn Otbasynyń tsıfrlyq kartasy (OTsK) engizildi. Áleýetti qyzmet alýshyǵa 1414 biryńǵaı baılanys ortalyǵynan SMS habarlama jiberiledi. Habarlama alǵan azamat oǵan kelisemin dep jaýap berýi qajet. Ótinishti toltyrý jáne járdemaqylardy nemese tólemderdi taǵaıyndaý avtomatty túrdejúzege asyrylady, osydan keıin qarajat qyzmet alýshynyń bank shotyna aýdarylady. Tsıfrlyq karta memlekettik organdardyń qoldanystaǵy barlyq aqparattyq júıesindegi derekter negizinde qalyptasady. Búgingi tańda onda 6 mln-nan astam otbasy týraly málimet jınaqtalǵan.
Otbasynyń tsıfrlyq kartasy eshqandaı ótinish jazbaı-aq járdemaqylar men áleýmettik tólemderdiń 10 túrin rásimdeýge múmkindik beredi:
- eńbekke qabilettiginen aıyrylý boıynsha áleýmettik tólem;
- jumysynan aıyrylý boıynsha áleýmettik tólem;
- asyraýshysynan aıyrylý boıynsha áleýmettik tólemder nemese járdemaqy;
- múgedektigi bar bala tárbıelep otyrǵan ata-anaǵa (qamqorshyǵa) járdemaqy;
- múgedektigi boıynsha járdemaqy;
- kóp balaly otbasylarǵa beriletin járdemaqy;
- «Altyn alqa» jáne «Kúmis alqamen» marapattalǵan kóp balaly analarǵa járdemaqy;
- ataýly áleýmettik kómek;
- jerleýge beriletin bir rettik tólem.
OTsK arqyly zeınetaqy tólemderin alý, «qandas» mártebesi taǵaıyndalǵany/uzartylǵany, merziminiń aıaqtalýy jáne jumyssyz tulǵalardy jumyspen qamtý sharalary týraly avtomatty habarlamalar jasalady.
2029 jylǵa deıin 3,3 mln-nan astamazamatty jumyspen qamtý mindetin júzege asyrý úshin 450 myń jańa jumys ornyn qurý, onyń ishinde jastarǵa arnalǵan 200 myń jumys ornymen (44%-yn) qamtamasyz etý boıynsha júıeli sharalar qabyldanyp jatyr. Jumysqa ornalastyrý ulttyq jobalar, kásipkerlik bastamalardy yntalandyrý, memleket tarapynan sýbsıdııalanatyn jumys oryndary jáne t. b. arqyly júzege asyrylýda.
Ákimdikterde óńirlik jumyspen qamtý kartalary bekitildi, oǵan sáıkes 911 myń adamdy jumyspen qamtý josparlanǵan. Jyl basynan beri 847myńnan astam adam jumyspen qamtyldy, onyń 420 myńnan astamy – jastar.
Ýaqytsha jumyssyz qalǵan azamattardy qoldaý júıesi,onyń ishinde jumysynan aıyrylý boıynsha tólenetin áleýmettik tólemder kólemin kiristiń 45%-yna deıin ulǵaıtý arqyly kúsheıtildi. 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha 37,8 mlrd teńge somasynda 172,3 myń adam aldy.
Eńbek zańnamasyn lıberızatsııalaý jáne jumysqa alýdyń jańa formalaryn (qashyqtan jumys isteý, ıkemdi jumys kestesi, jarty kúndik jumys kúni) damytý maqsatynda bıylǵy 1 shildeden bastap tıisti túzetýler engizildi. Osylaısha, resmı túrde kelesi rejımder paıda boldy: birlesken jumysqa ornalasý, ıkemdi jumys kestesi, taraptardyń kelisimi boıynsha 4 kúndik jumys aptasy (5 kúndik nemese 6 kúndik jumys aptasyna kezektestirý quqyǵymen) jáne platformalyq jumys.
Halyqtyń áleýmettik jaǵynan áljýaz toptary qataryndaǵy, onyń ishinde múgedektigi bar kásipkerlerge 9 myńnan astam grant (400 AEK-ke deıin)berildi.Grant alý úshin business.enbek.kz portaly arqyly «Bastaý Bıznes» kásipkerlik negizderin oqýy qajet.
I toptaǵy múgedektigi bar adamdarǵa kútim jasaıtyn otbasy múshelerine jeke kómekshi retinde eńbek aqysyn tóleý jáne jumys ýaqytyn eńbek ótiline qosyp tirkeý múmkindigi engizildi.
QR azamattarynyń múddesin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan ishki eńbek naryǵyn qorǵaý sharalaryn kúsheıtý sheńberinde 2023 jyly sheteldik jumys kúshin tartý kvotasyótken jylmen salystyrǵanda 21,5%-ǵa qysqartyldy.
Jetim balalarǵa arnalǵan 36 uıym balalardy qoldaý ortalyqtaryna transformatsııalandy.
Balalardy zorlyq-zombylyqtan qorǵaý, sýıtsıdtiń aldyn alý jáne olardyń quqyqtarymen salamattyǵyn qamtamasyz etý jónindegi 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospar qabyldandy.
Buǵan qosa orta bilim berý uıymdaryndaǵy psıhologııalyq qyzmet jumysynyń jańa qaǵıdattary bekitildi. Bul sharalar tıisti mamandardyń tıimdiligi men jaýapkershiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Aqmola, Qostanaı, Aqtóbe, Pavlodar, Qaraǵandy, Batys Qazaqstan oblystarynda, sondaı-aq Astana men Almaty qalalarynda psıhologııalyq qoldaý ortalyqtary quryldy.Budan bólek, pedagog-psıholog qyzmeti tsıfrlandyryldy – bul olarǵa konsýltatsııalyq kómekke muqtaj balalarmen arnaıy jumys isteýge múmkindik berdi.
QR Memlekettik jastar saıasatynyń 2023-2029 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy qabyldandy, ol jastardy ártúrli memlekettik qoldaý sharalarymen qamtýdy keńeıtý, jastar kásipkerligin yntalandyrý, jumysqa ornalastyrýdy qamtamasyz etý jáne t. b. kózdeıdi.
Bıylǵy 1 naýryzdan bastap jas kásipkerlerge «Agrarlyq nesıe korporatsııasy» AQ arqyly jyldyq 2,5%-ben shaǵyn nesıe berý kózdelgen. 7,4 myń ótinim qabyldandy, 24,1 mlrd teńge somasyna 5,3 myńnan astam shaǵyn nesıe maquldandy.
