Qazaqstanda bıznes tarapynan nesıege degen suranys artty
Bul týraly Qazaqstan Ulttyq bankiniń Qarjylyq turaqtylyq jáne zertteýler departamenti dırektorynyń mindetin atqarýshy Erulan Mýstafınniń túsindirmesinde aıtylǵan, dep habarlaıdy QazAqparat QR Ulttyq banktiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Erulan Mýstafınniń aıtýynsha, nesıege degen suranys deńgeıi ásirese, shaǵyn jáne orta bıznes arasynda joǵary.
Shaǵyn bıznes tarapynan kredıtke suranystyń ósýi bankterdiń jartysynda, álbette, iri bankterde baıqaldy. Esepti toqsanda kelip túsken kredıttik ótinimderdiń jalpy sany toqsannan toqsanǵa (budan ári – t-t) 19%-ǵa – 310 myńǵa deıin ósti, al ótinimniń ortasha mólsheri t/t 8%-ǵa – 23,3 mln teńgege deıin tómendedi. Ótinimder sanynyń ósýi, ásirese, iri bankterdiń shaǵyn bızneske arnalǵan skorıngtik onlaın kredıttik ónimderdi belsendi damytýymen, sondaı-aq osy ónimderdi jekelegen bankterdiń iske qosýymen baılanysty.
Memlekettik baǵdarlamalar aıasynda kredıtteýdiń qaıta jandaný úrdisi esepti toqsandaǵy suranysqa oń áserin tıgizdi.
Orta kásipkerlik sýbektileri tarapynan da kredıtke suranys aıtarlyqtaı kóbeıdi. Esepti toqsanda túsken kredıttik ótinimderdiń sany t/t 4 ese ósip, 3,9 myńǵa jetti, al ótinimniń ortasha mólsheri t/t jartysyna jýyq tómendep, 265 mln teńgeni qurady. Mundaı ótinimderdiń basym bóligi kepilmen qamtamasyz etilmegen qysqa merzimdi qaryzdarǵa berilgen.
Kredıtterge suranystyń meıilinshe az ósimi iri bıznes tarapynan baıqaldy. Suranystyń ósýine negizgi úles qosýshy – iri bankterden qaryz alýshylar. Esepti toqsanda ótinimder sany t/t 203-ke deıin 10%-ǵa ósti, al ótinimniń ortasha mólsheri t/t 7,6 mlrd teńgege deıin 37%-ǵa artty.
Bankterdiń esepti toqsanda shaǵyn bıznesti kredıtteýge daıyndyǵy birshama tómendedi. Shaǵyn bıznestiń kredıtke ótinimderi boıynsha maquldaý koeffıtsıenti ІІ toqsanda 29%-ǵa deıin tómendeýin jalǵastyrdy. 2022 jyldyń aldyńǵy toqsanynda koeffıtsıent 33%-ǵa teń boldy. Orta jáne iri bıznestiń kredıtke ótinimderi boıynsha maquldaý úlesi kerisinshe, birshama artyp, sáıkesinshe, 57% jáne 55% qurady, biraq áli de 2021 jylǵy ortasha deńgeıden tómen qalyp otyr.
Bızneske kredıt berý talaptary birshama kúsheıdi. Bızneske beriletin kredıt boıynsha syıaqy mólsherlemesiniń, eń aldymen, iri jáne orta kásipkerlik sýbektileri úshin ósýi toqtaǵan joq.
Kelesi toqsanda jekelegen bankter iri bıznes tarapynan kredıtke suranystyń birshama ulǵaıýyn kútedi, ShOB boıynsha suranys ındeksi ortasha eseppen І toqsannyń deńgeıinde saqtalady. Bankterdiń kóbi kelesi toqsanda bızneske beriletin kredıtter boıynsha syıaqy mólsherlemesiniń ósýin kútpeıdi.
2022 jyldyń ІІ toqsanynda bólshek qaryzdarǵa suranys ıpotekalyq qaryz segmentinde azaıdy, al tutynýshylyq qaryzdarǵa suranys ulǵaıdy.
Bankter ıpotekalyq qaryzdarǵa suranystyń tómendeýin – jeńildikpen beriletin kredıtterge degen qoljetimdiliktiń qysqarýymen, sondaı-aq, halyqtyń negizgi suranysy ótken toqsanda 2022 jylǵy 1 sáýirden bastap turǵyn úı satyp alý jáne/nemese jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda zeınetaqy jınaqtaryn paıdalaný boıynsha jetkiliktilik shegin arttyrýǵa deıin ótken toqsanda halyqtyń negizgi suranysynyń iske asyrylǵanymen baılanystyrady.
Kelip túsken ótinimder sanynda jeke bankte sandyq ónimdi iske qosýmen, sondaı-aq basqa bankte maýsymdyq faktormen baılanysty 135 myńnan 258 myńǵa deıin óskeni baıqaldy. Dese de, bul faktorlar ıpotekalyq kredıt berý naryǵyndaǵy suranys ındeksiniń tómendeý úrdisiniń ózgerýine yqpal ete almady.
Bankterdiń deregi boıynsha, tutynýshylyq qaryzdarǵa suranystyń artýy – halyqtyń tutynýshylyq qajettiliginiń ósýine baılanysty uzaq paıdalanylatyn taýarlarǵa degen shyǵystardyń ulǵaıýymen túsindiriledi. Sonymen qatar, bankter kepilmen qamtamasyz etilgen tutynýshylyq qaryzdar boıynsha kepil múlikke qoıylatyn talaptar bóliginde kredıt berý talaptaryn jeńildetti, sondaı-aq kepilsiz qaryzdar boıynsha kredıttiń lımıti men óteý merzimin ulǵaıtty.
Sondaı-aq, suranystyń artýyna klıentterdiń reseılik bankterden kóshý legi de áser etti. Máselen, esepti toqsanda tutynýshylyq qaryz alýǵa túsken ótinimder sany, tıisinshe, kepildi jáne kepilsiz qaryzdar boıynsha 27,8%-ǵa jáne 4,3%-ǵa kóbeıdi.
Avtokredıt alýǵa suranystyń ósýine jeńildikpen beriletin kredıtteý baǵdarlamasynyń qosylýy sebep boldy. Degenmen, bankter salondaǵy avtokólikterdiń jetispeýshiligi ótinim berý jáne qaraý protsesin qıyndatatynyn aıtady. Bankter sanynyń qysqarýy da kredıt alýǵa bergen ótinimder sanynyń tómendeýine áser etip, olar 4,4%-ǵa azaıa kele 393 myń ótinimdi qurady.
ІІ toqsanda bólshek qaryzdardyń barlyq túri boıynsha syıaqy mólsherlemelerdiń jáne klıentterdiń tólem qabilettiligine qoıylatyn talaptardyń kóterilýi túrinde kredıtteý talaptarynyń kúsheıtilgeni baıqaldy.
Kelesi toqsanda bankter tutyný qaryzdaryna suranystyń ulǵaıýyn, avtokredıtterge suranystyń tómendeýin, sondaı-aq ıpotekalyq qaryzdarǵa suranystyń esepti toqsan deńgeıinde saqtalýyn kútedi.
«2022 jyldyń ІІ toqsanynda kredıtteý boıynsha bankterde júrgizilgen saýalnamaǵa ekinshi deńgeıli 20 bank qatysty. Mundaı saýalnamany Ulttyq bank kredıttik resýrstardyń suranysy men usynysyndaǵy ózgeristerdi baǵalaý maqsatynda toqsan saıyn júrgizedi»,-delingen habarlamada.
