Qazaqstanda Birjan arııasyn oryndaıtyn tenor-ánshi joq - Álpıev
Tóleýbek Álpıevtiń aıtýynsha, Qazaqstanda «Birjan-Sara» operasyndaǵy Birjan arııalaryn oryndaı alatyn tenor-ánshi joq.
«Ókinishke qaraı, Qazaqstanda Birjandy somdaı alatyn tenor daýys joq. Ótken ǵasyrda Almatydaǵy Abaı teatrynda aǵalarymyz bolatyn, al qazir Birjandy halyqaralyq deńgeıde kórsetetin adam joq. Sebebi, Birjannyń partııasy - «Aıdadaǵy» Radamesten, «Toskadaǵy» Kavradossıdan kem túspeıtin óte qıyn partııa. Sondyqtan da, Birjandy, Kavaradossıdi, Radamesti somdaıtyn dramalyq tenor ıelerin ózge elderden shaqyryp júrmiz. Qazaqstanda barıtondar jeterlik, Talǵat Musabaev, Súndet Baıǵojın, Shybyqbaevtar bar. Soprano da kóp, biraq bolashaqta máselen, «Qarǵanyń mátkesindegi» Germann partııasyn oryndaýǵa qaýqary jetetin tenorlar joq. Bul - kadrlyq másele», - dedi Álpıev OKQ-da «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrýdaǵy teatrlar qyzmetine arnalǵan baspasóz máslıhatynda.
Teatr ókili tenor-oryndaýshylardyń bar ekenin, biraq olardyń Birjan róli úshin tym jas ekenin basa aıtty.
«Birjan partııasy sondaı qyzyq, sondaı kórkem jáne óte kúrdeli etip jazylǵan. Onda Birjan taǵdyryndaǵy shıelenisti kórsetetin joǵary jáne tómengi notalar kóp. Árıne, jas oryndaýshylar bar, olar notany oryndap berýi múmkin, biraq odan Birjannyń qasiretin, ánshi, kompozıtor, azamat retindegi beınesin kóre almaımyz. Bul da «Abaı» operasy tárizdi, 20 jasta Abaıdy somdaý múmkin emes qoı. Birjan obraz úshin ómirlik tájirıbe, vokaldyq-mýzykalyq múmkindikter jáne erekshe daryn kerek», - dedi ol.
Sondaı-aq, teatr ókili Muqan Tólebaevtyń «Birjan-Sara» operasyna avtordyń ózi jazǵan birneshe arııanyń enbeı qalǵanyn aıtty.
«Týyndyny zertteı kele, Tólebaevtyń ózi jazǵan keıbir Birjan arııalarynyń operaǵa enbeı qalǵanyn baıqadyq. Oǵan tsenzýra sebep bolýy múmkin. «Temirtas» ta qosylmapty. Qazir túpnusqany alyp, Tólebaev jazǵan keıbir mýzykalyq epızodtardyń sońǵy partıtýraǵa ne sebepti enbeı qalǵanyn anyqtap jatyrmyz. Operaǵa kóptegen teatr qaıratkerleriniń usynysymen jas rejısser Ashat Maemırovty shaqyrdyq. Ol Sorbonnada bilim alǵan, óte bilikti maman. Qazir daıyndyq jumystary júrip jatyr», - dep óz sózin túıindedi Tóleýbek Álpıev.
Buǵan deıin Birjan obrazyn Reseıdiń eńbek sińirgen ártisi, Tatarstannyń halyq ártisi Ahmet Aǵadı, Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen ártisi Sadyrbek Jumashev jáne qazaqstandyq Meıir Báıneshov somdap kelgen bolatyn.
«Astana Opera» teatrynyń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, Ashat Maemırov rejısserlik etetin jańa «Birjan-Sara» operasynyń premerasy 2018 jyldyń naýryz-sáýir aılaryna josparlanǵan.
