Qazaqstanda baspana kezeginde turǵandar sany 7 jylda eki ese kóbeıgen
Olardyń arasynda I jáne II toptaǵy múgedektigi bar adamdar, múgedektigi bar bala ósirip otyrǵan otbasylar, Uly Otan soǵysyna qatysqandar, sozylmaly aýrýlardyń aýyr túrimen aýyratyndar, zeınetkerler, jetim balalar, kópbalaly otbasylar, memlekettik jáne qoǵamdyq mindetterdi oryndaýda qaza tapqandardyń otbasy bar. Jeńildikpen baspana alýǵa muqtaj jandar arasynda eń kóp úles halyqtyń áleýmettik osal toptary (40%) men memlekettik qyzmetshilerde (35,3%).
Alaıda kóptegen azamattar memlekettik baspanany birneshe jyl kútýge májbúr. QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń dereginshe, kezekte turǵandar sany jyl saıyn qarqyndy ósip keledi. 2016 jyldan qazirgi ýaqytqa deıin olardyń sany 68,1%-ǵa – 365,6 myńnan 614,7 myń adamǵa deıin artqan. Eń úlken ósim 2017 jyly baıqalǵan, bul jyly kezekte turǵan adamdar sany 62,8 myń adamǵa nemese 17,2%-ǵa ósken.
Jalpy 2016 jyldan beri kezekte turǵandar sany jyl saıyn orta eseppen 11%-ǵa ósip otyrǵan, tek 61 myń adam ǵana baspanamen qamtylǵan. Onyń negizgi sebebi – memlekettik baspananyń jetkilikti kólemde salynbaýy. 2016-2022 jyldary 10,7 mln sharshy metr baspana jeńildikpen paıdalanýǵa berildi. Bir páterdiń aýdany shamamen 60 sharshy metr degen boljamǵa súıensek, bul kezeńde shamamen 177,6 myń páter nemese jyl saıyn 25-30 myń páter salynǵan. Mundaı kórsetkish kezekte turǵandardy emes, olardyń jyl saıynǵy ósimin de qamtamasyz ete almaıdy.
Kezekte turǵandardyń tez kóbeıýi men jeńildikti baspananyń jetispeýshiliginen bólek, alypsatarlyq ta ahýaldy qıyndata túsedi. Memlekettik baspana baǵasy naryqtaǵy baǵadan edáýir arzan bolǵandyqtan, páterlerdi kezekten tys zańsyz alý jáne ony ári qaraı ústeme baǵamen qaıta satý jaǵdaılary kezdesedi. Kezekke zańsyz qoıý – jalǵyz másele emes. Memlekettik baspanany úshinshi tulǵalarǵa jalǵa berý, memlekettik baǵdarlama boıynsha páterlerdi zańsyz bólý, sondaı-aq naryqta jeńildikpen berilgen baspanany qymbat baǵaǵa qaıta satý jaǵdaılary baıqalady. Osylaısha, memlekettik qoldaýdy qajet etpeıtinder jeńildikpen páter alady.
Osyndaı problemalardy sheshý úshin mamandar men elimizdiń kásibı qoǵamdastyǵy Sıngapýrdyń tájirıbesin mysalǵa keltiredi, onda baspana kezeginde turǵandarmen problema salystyrmaly túrde qysqa merzimde sheshildi. Sıngapýrdaǵy memlekettik baspana Turǵyn úı qurylysy jáne damý jónindegi keńestiń (HDB) basqarýynda bolady jáne 99 jyldyq jaldaý sharty jasalady. Jyljymaıtyn múlikti Sıngapýr azamattaryna ǵana satý múmkindigi bar jáne el halqynyń 80% - dan astamy HDB salǵan páterlerde turady, mundaı páterlerdiń sany 2021 jyly shamamen 1,1 mln-ǵa jetken.
Sıngapýrda qoljetimdi baspananyń jabyq ekojúıesi qurylǵan, onda jeńildikti jyljymaıtyn múlikti tek azamattardyń belgili bir sanattary ǵana alady. Turǵyn úıdi satý múmkindigi bar, biraq tek osy ekojúıeniń ishinde jáne belgili bir ýaqyt ótkennen keıin satý kerek, mundaı baspana týraly alypsatarlyqqa jol berilmeıdi. Sonymen birge, Sıngapýrde páterdi satýǵa nemese jalǵa berýge bolatyn halyqtyń muqtaj sanattary úshin memlekettik baspananyń qaıtalama naryǵy bar.
Sıngapýrdyń tájirıbesi Qazaqstan úshin turǵyn úı qatynastaryn qatań retteý, naryqty memlekettik turǵyn úı jáne jeke developerlerden turǵyn úı dep ekige bólý boıynsha úlgi bola alady. Bul tásil aýqymdy suranysty qanaǵattandyrý úshin memlekettik turǵyn úıdi «jınaqtaýǵa» múmkindik beredi. Bul Saıasat Sıngapýrǵa baspana alý deńgeıin 91%-ǵa jetkizýge kómektesti, bul álemdegi eń joǵary kórsetkishterdiń biri.
Sondaı-aq, kásibı qoǵamdastyqtyń pikirinshe, elimizde turǵyn úı naryǵyn bólý modelin engizý kezekte turǵandarǵa baspana berý qarqynyna qolaıly áser etýi múmkin. Bólingen naryqta kezekte turǵan adam alǵan memlekettik baspana jabyq naryq ishinde tek sondaı kezekte turǵan adamǵa satylýy múmkin. Sonymen qatar, bul naryqtaǵy baǵalar men basqa da jaǵdaılar jeke zańnamalyq aktilermen retteletin bolady. Osylaısha jeńildikti baspana alypsatarlyǵy azaıady jáne shyn máninde turǵyn úıge muqtaj azamattardy qamtý múmkindigi paıda bolady.
