Qazaqstanda áleýmettik salyq qanshalyqty tómendeýi múmkindigi belgili boldy
«Onyń (áleýmettik salyq) áserin seziný úshin 1,5-2 esege qysqartý qajet. Degenmen, bul másele salyq salý jónindegi jumys toby aıasynda qarastyrylyp jatyr jáne Úkimet tarabynan bekitilgen joq. Naqty somany jarııa etýge daıyn emespiz», - dedi QR Ulttyq ekonomıka mınıstri Tımýr Súleımenov búgin Májilistegi Úkimet saǵaty aıasynda BAQ ókilderine bergen suhbatynda,
Buǵan deıin mınıstr 2010 jyldan beri elimizde salyq júktemesi birtindep tómendetilgenin jáne qazirgi ýaqytta barynsha tómen bolyp otyrǵandyǵyn aıtqan bolatyn. https://kaz.inform.kz/news/kazakstanda-aleumettik-salyk-kolemi-tomendetilui-mumkin_a3011154
«5 paıyzdyq zeınetaqymen qamtamasyz etý, áleýmettik-medıtsınalyq saqtandyrý tólemderi boıynsha qabyldanǵan sheshimderge baılanysty jalaqy qoryna júktemeniń arta túsetindigimen túbegeıli kelisemin. Bul bizdi alańdatyp qana qoımaı sonymen birge qordy qalaı qysqartý kerektigin oılandyryp ta otyr. Ázirlenip jatqan Salyq kodeksi aıasynda biz salyq júktemesiniń qandaı elementterin tómendetýge bolatyndyǵyn oılastyratyn bolamyz. Ázirshe, zeınetaqy júıesin, medıtsınalyq qamsyzdandyrýdy qoǵamdyq qaıta teńgerimdeýsiz tómendetýge bolatyn jalǵyz element - bul áleýmettik salyq bolyp tur. Ony tómendetýdi oılastyratyn shyǵarmyz», - degen edi Súleımenov.
Aıta keteıik, «Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly (Salyq kodeksi)» Qazaqstan Respýblıkasynyń 2008 jylǵy 10 jeltoqsandaǵy № 99-IV Kodeksiniń 355-babyna sáıkes, jeke kásipkerler; jeke notarıýstar, jeke sot oryndaýshylary, advokattar, eger osy baptyń 2-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdent zańdy tulǵalary, Qazaqstan Respýblıkasynda qyzmetin turaqty mekemeler arqyly júzege asyratyn rezıdent emes zańdy tulǵalar, qosarlanǵan salyq salýdy boldyrmaý týraly halyqaralyq shartqa sáıkes, turaqty mekeme qurýǵa ákep soqpaıtyn, fılıal nemese ókildik arqyly qyzmetin júzege asyratyn rezıdent emes zańdy tulǵalar áleýmettik salyq tóleýshiler bolyp tabylady.
