Qazaqstanda 70 jyl buryn jasalǵan «Rıhlokaın» nege áli joba kúıinde jatyr

Qazaqstanda hımııa ǵylymynyń damýyna aıanbaı eńbek sińirip, attary áıgili bolǵan ǵalym kóp. Solardyń biri - Kúnnaz Myrzaǵulova. Bar kúsh-jigerin otandyq dári-dármek naryǵyn damytýǵa sarp etken ustaz-ǵalym Kazinform tilshisine eldegi farmatsevtıka salasy men 40 jyl zerthanada jatyp qalǵan preparat týraly aıtyp berdi.

– Kúnnaz Baımuhanqyzy, otandyq dári-dármek óndirisi týraly aıtyp berińizshi?

– Elimizde farmatsevtıkalyq naryqty damytýǵa qabiletti ǵalym óte kóp. Olardyń oılap tapqan preparattary týraly aýyz toltyryp aıtýǵa bolady. Alaıda, túrli sebeptermen otandyq dári-dármek óndirisi eńsesin tikteı almaı keledi. Qazir ishki naryqtaǵy ónimniń 70-80 paıyzy syrttan keledi. Bul – memlekettik deńgeıde oılanatyn ózekti problema.

– Hımııa ǵylymdarynyń doktory, QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń korrespondent múshesi, kóptegen preparat oılap tapqan ǵalym - Ahmetjan Sháripqanovtyń shákirti ekenińizdi bilemiz. Ustaz-ǵalym Sizge ne amanattap ketti?

– 1971 jyly qazirgi ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnı­ver­­sıtetiniń hımııa fakýltetin tamamdadym. Odan keıin ýnıversıtettiń aspırantýrasyna túsip, ǵylymnyń dańǵyl jolyna bet burdym. 1954 jyly ǵylymı jetekshim Ahmetjan Sháripqanov «Rıhlokaın» degen dári oılap tabady. Ol zamanynda dári-dármek jasap shyǵarý, ony túrli synaqtan ótkizý ońaı emes edi. Osyndaı qolaısyz kezeńde «ómirge kelgen» «Rıhlokaınniń» joly bolmady. Sol jatqannan uzaǵynan – qyryq jyl jatty. 1991 jyly elimiz táýelsizdik alǵannan keıin alǵashqy qadamdar jasala bastady. Ol ýaqytta elimizde zerthana, synama degenniń alǵysharty bol­maǵandyqtan jáne salalyq mamandar jetispegendikten, bastapqy synaq Armenııada, odan keıin Reseıde jasaldy. Anyǵynda, teriskeıdegi kórshi eldiń Anjero-Sýdjensk farmatsevtıkalyq zaýytynda synaldy.

– Ol ne dári edi?

– Bul – sıntetıkalyq qarapaıym preparat. «Rıhlokaın» - ókpe dertine, uıqy bezi, júrek aýrýla­ry men qant dıabetine taptyrmaıtyn dári. Medı­tsına tilinde ony anestetık deıdi. Sońǵy kezderi quramy jetildirildi. Túrli synaqtarda oń nátıje kórsetip jatyr. Anyǵynda, «Rıhlokaındi» qaterli isikpen kúres tájirıbesinde qoldanýdy 2000 jyly Rostov onkologııalyq ortalyǵynyń onkologteri zert­tegen. Ol naýqastardyń ımmý­nıte­tin qalpyna keltirip, metabolıkalyq buzy­lysty túzetedi. Demek, onko­logııalyq naýqastardy (3-kezeń­de) emdeýge yqpal etetin aǵzanyń qorǵanys júıesin belsendi etedi, 4-kezeńde ómirdi bes jylǵa uzar­tady. Óki­nish­ke qaraı, sýbs­tantsııanyń óndi­rilmeýi saldary­nan emdeý ádisi qoldanysqa engizil­medi. Keıbir mamandar onyń qurt aýrýyna (týberkýlez) qarsy jaqsy ónim ekenin de aıtady.

– Demek, ónimge naryqta suranys joǵary bolyp tur ǵoı?

– Iá. Ónimge naryqta suranys bar. Tipti, shetel­dikter, onyń ishinde Úndistan eliniń kompanııalary tapsyrys berýge daıyn otyr. Máse­len, týberkýlez dertine shaldyq­qan naýqastyń janama keselderi mindetti túrde bolady. «Rıhlo­kaın» sol ja­nama dertterdi em­deýge de yqpaldy. Osyndaı aýrýǵa shıpa beretin ónimniń ázirge joba kúıinde jatýy, árıne janǵa batpaıdy emes, batady. Sondyqtan, jo­bany kommertsııalandyrý máse­le­sin qolǵa alý kerek.

– Satý týraly sóz qozǵadyńyz, ónim patenttelgen be?

- «Rıhlo­kaın» - sózsiz bizdiń ónim, bizdiń joba. Oǵan bizdiń ǵana quqyǵymyz bar. Desek te, qaıta patentteý kerek nemese lıtsenzııany qomaqty somaǵa satýǵa bolady.

– Onyń quny qansha bolmaq?

– Osydan 18 jyl buryn, ıaǵnı 2005 jyly 500 mln dollarǵa baǵalanǵan bolatyn. Endi qazirgi baǵasyn baǵamdaı berińiz. Qazir sonymen aınalysyp jatyrmyn. Búginde Úndistan qyzyǵýshylyq tanytyp otyr.

– Suhbatyńyzǵa rahmet!