Qazaqstan unynyń eksporty kólemin qalaı arttyrýǵa bolady
«Depýtattar júrgizgen taldaý búgingi tańda un eksportynyń tómendeýiniń negizgi sebebi ımporttaýshy elderdiń (Ózbekstan, Tájikstan, Qyrǵyzstan) tarıftik emes retteý sharalaryn jáne qazaqstandyq unnyń ákelinýin tejeý boıynsha kedergilerdi qoldanýy bolyp otyrǵanyn kórsetti. Sonymen qatar, bul elder qazaqstandyq bıdaıdy satyp alýǵa kóship, óziniń astyq óńdeýin damyta bastady. Mysaly, 2012 jyldan 2020 jyl aralyǵynda Ózbekstanǵa bıdaı astyǵynyń eksporty 658 myń tonnadan 3 mln tonnaǵa deıin 4,5 ese, Tájikstanǵa 218 myń tonnadan 1 mln tonnaǵa deıin 4,7 ese ósti. Bul Qazaqstannan Ózbekstanǵa un eksportynyń 342 myń tonnaǵa deıin 3,6 esege, al Tájikstanǵa 96 myń tonnaǵa deıin tómendeýine negiz boldy. Saladaǵy qazirgi jaǵdaı ábden múmkin bolatyn jaıt edi», - dedi A. Berdalın Úkimet basshysy Álıhan Smaıylovtyń atyna joldaǵan saýalynda.
Onyń aıtýynsha, búgingi tańda undy ótkizýdiń negizgi naryǵy – Aýǵanstan, oǵan Qazaqstannan un eksportynyń úshten ekisi nemese 1 mln 152 myń tonna tıesili. Sonymen qatar, Aýǵanstan Qazaqstannan astyq satyp alyp, ony Ózbekstanǵa óńdeýge ákelip, keıinnen tollıngtik operatsııalar aıasynda Aýǵanstanǵa undy qaıta eksporttaıtyn jaǵdaı qalyptasty.
«Bul rette óz un tartý kásiporyndaryn qoldaý úshin Ózbekstan Aýǵanstan «astyq berýshilerine» kedendik bajdar men salyqtar boıynsha preferentsııalar beredi jáne qazaqstandyq óndirýshilerdiń unyn Ózbekstan aýmaǵy arqyly Tájikstan men Aýǵanstan baǵytynda tasymaldaý kezinde tranzıttik tarıfti qoldanbaıdy», - dedi depýtat.
Joǵaryda aıtylǵandardy eskere otyryp, myna máselelerdi qarastyrý suraldy:
1) qazaqstandyq undy tasymaldaý kezinde (Tájikstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan) jergilikti ónimmen salystyrǵanda teń emes jaǵdaılar belgilegen úshinshi elder óniminiń Qazaqstan arqyly tranzıtine qatysty tarıftik jáne tarıftik emes retteý sharalaryn qoldaný múmkindigin qarastyrý. Mysaly, Reseıden Ózbekstanǵa Qazaqstan arqyly tranzıt kezinde «Qazaqstan temir joly» UK» AQ qoldanatyn súrekke (ormanǵa, aǵash materıaldaryna) jáne munaı ónimderine tómendetý koeffıtsıentin alyp tastaý, sondaı-aq engiziletin «Agroekspress» jobasy aıasynda joǵary tarıfterdi qoldaný;
2) ishki naryqta astyq satýdy yntalandyrý, atap aıtqanda dıirmen kásiporyndaryna bıdaı satqan aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi sýbsıdııalaý. Sonymen qatar, aýyl sharýashylyǵy shıkizatyn eksporttaý kezinde - 0%, un eksporttaý kezinde – 100% (Qytaı tájirıbesi boıynsha) QQS-tyń saralanǵanyn qaıtarý usynylady. Mundaı shara qazaqstandyq un baǵasynyń aıyrmasyn qysqartýǵa jáne sonymen birge Reseıden Qazaqstanǵa astyqtyń kóleńkeli ımportymen kúresýge múmkindik beredi.
3) Qazaqstannyń barlyq un tartý kásiporyndarynyń múddelerin esepke alý maqsatynda undy eksporttaý kezinde kólik shyǵyndaryn sýbsıdııalaý qaǵıdalaryn qaıta qaraý. Qazirgi oryn alǵan jaǵdaıda shıkizatty Qazaqstannyń batys jáne ońtústik óńirleriniń un tartý kásiporyndaryna deıin jetkizý eskerilmeıdi, olar tıisinshe tonnasyna 7000-9000 teńgeni quraıdy (Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrligi).
4) QQS asyp ketken somasyn qaıtarýdyń ońaılatylǵan tártibin engizý jolymen QQS qaıtarý shemasyn ózgertý. Búgingi tańda kóp satyly júıe boıynsha júzege asyrylatyn eksporttyq operatsııalar kezinde QQS qaıtarýǵa baılanysty problema bar.
«Kórsetilgen sharalar jıyntyǵynda saladaǵy shıelenisti bolǵyzbaýǵa jáne qazaqstandyq un tartý ónimi eksporty kóleminiń ósýin qamtamasyz etýge múmkindik beredi dep oılaımyz. Un óndirisiniń artýy onyń kebekti qosymsha ónimniń, ıaǵnı mal sharýashylyǵyna arnalǵan jem-shóptiń kóleminde arttyrady», - dedi depýtat.
