Qazaqstan saýmalyn AQSh, Eýropa men Qytaıǵa eksportqa shyǵarýǵa ne kedergi
Vıtse-premerdiń qabyldaýyna tirkelgen azamattar eki saǵat aralyǵynda suraqtaryn qoıyp, máselelerimen bólisti.
Olardyń basym bóligi otandyq ónimdi syrtqy naryqtarǵa shyǵarý, aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy jańa óndiristerdi memlekettik qoldaý, Túrkistan oblysyndaǵy sý tapshylyǵy, azyq-túlik qaýipsizdigi jáne t. b. máselelerge qatysty boldy.
Qabyldaý barysynda qazaqtyń dástúrli sýsyndary – qymyz jáne shubat, tereń óńdelgen ónimder – qurǵaq saýmal men qurǵaq shubat óndirý máselesi talqylandy.
Ónimder nemis standarttary boıynsha sertıfıkattalǵan jańa tehnologııalar boıynsha shyǵarylady.
Kásipker óz ónimderin EO, AQSh, QHR elderiniń naryqtaryna jetkizýge múddeli.
Onyń aıtýynsha, túıe sútin QHR-ǵa satý protsesi ulttyq standart boıynsha jolǵa qoıylǵan bolsa, saýmaldy ulttyq standarttyń bolmaýyna baılanysty jetkizý ázirge múmkin bolmaı otyr.
Al EO jáne Túrkııa elderiniń naryqtaryna jetkizýge joǵary ımporttyq bajdar kedergi, óıtkeni bul ónim sút ónimderiniń jalpy sanatyna jatady.
Sondaı-aq AQSh-ta janýarlardyń keı túrine jáne janýarlardan alynatyn keı ónimderge, onyń ishinde saýmal men shubat ákelýge ýaqytsha shekteýler bar.
Serik Jumanǵarın saýmaldy EO elderine jáne Túrkııaǵa jetkizýge ımporttyq baj salyǵynyń mólsherin azaıtý – bul ónimge SEQ TN jeke kodyn bergennen keıin bastalýy múmkin kelissóz protsesi ekenin atap ótti.
Qazir bul máselemen Saýda mınıstrligi aınalysady.
«Bul – memlekettiń bızneske kómektesýi kerektiginiń mysaly. Qyrkúıek aıynda Úrimshide kórme ótedi, onda QHR memlekettik organdarynyń ókilderimen saýmalǵa ulttyq standartty ázirleý múmkindigin egjeı-tegjeıli talqylaýǵa bolady. Bizdiń ónimdi eksporttyq naryqtarǵa shyǵarý múmkindigin jedeldetý úshin AQSh elshiligimen jáne EO memlekettik organdarymen jumysty jandandyratyn bolamyz», — dep atap ótti Serik Jumanǵarın.
Qabyldaý barysynda vıtse-premerge Túrkistan oblysynan Soltústik Qazaqstan oblysyna qonys aýdarǵan azamat óz usynysyn jetkizdi.
Ol jarty jylǵa jýyq maly qoraǵa qamalatyn soltústik óńirde mal ósirýge arnaıy beıimdelgen joǵary qorektik jem daqyldaryn ósirý, jem jáne vıtamın-mıneraldy qospalardy óndirý boıynsha pılottyq jobanyń bıznes-josparyn usyndy.
Onyń aıtýynsha, onyń 7400 gektar jeri bar, bul jaıylymdar, shabyndyqtar, egistik jerler.
Fermer bıznesiniń bastapqy kezeńinde memleketten qarjylyq qoldaý surap otyr.
Óz kezeginde Serik Jumanǵarın sharýaǵa Úkimettiń qoldaýyna kelgeni úshin alǵys aıtyp, «Aýyl amanaty» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda shaǵyn nesıe alý múmkindigi týraly habardar etti.
Onyń maqsaty – aýyldaǵy kásibı mamandardy aýylda qalýǵa yntalandyrý. Jeńildetilgen nesıeleý óz aımaǵynda sharýashylyq qurýǵa múmkindik beredi.
Shaǵyn nesıeni ákimdikter 5 jylǵa deıingi merzimge (al mal sharýashylyǵyna 7 jylǵa deıin) jyldyq 2,5%-dan aspaıtyn tómen syıaqy mólsherlemesimen usynady.
Mıkrokredıttiń shektik somasy 2,5 myń AEK, bul – 8,6 mln teńge. Al aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteri úshin shektik soma 8 myń AEK nemese 27,6 mln teńgege deıin.
Vıtse-premer Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine fermerdi qoldaýdyń barlyq múmkin sharalaryn qarastyrýdy jáne bıznes-jospardy talqylaýǵa Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimimen kezdesý uıymdastyrýdy tapsyrdy.
Sondaı-aq kezdesý barysynda jasyl taýardy (jemis-jıdek, kókónis) ósirý jáne satyp alý, jemister men kókónisterdi tereń óńdeý, Keden odaǵynyń tehreglamentin kelisý, veterınarııalyq qyzmet jáne ıesiz janýarlardy ustaý máseleleri aıtyldy.
Serik Jumanǵarın quzyretti organdarǵa bir apta ishinde qabyldaýda kóterilgen barlyq máseleni egjeı-tegjeıli qarastyryp, nátıjesi týraly habarlaýdy tapsyrdy.
