Qazaqstan – Ortalyq Azııada týý kórsetkishi boıynsha eń sońǵy orynda

ASTANA. QazAqparat – 2021 jyly BUU málimetine sáıkes álemde 134 mln sábı dúnıege keldi. Bul 2020 jylmen salystyrǵanda 0,9%-ǵa az. Jalpy bala týý kórsetkish i2017 jyldan beri bes jyl qatarynan tómendegen, dep habarlaıdy QazAqparat Ranking.kz resýrsyna silteme jasap.

Aıta ketetin jaıt, ótken ǵasyrdyń 50-jyldary kórsetkishter aıtarlyqtaı tómen boldy. Biraq jyldan jylǵa birtindep 90-shy jyldarǵa deıin kórsetkish ósti. 1950-jyldary 92,1 mıllıon bolsa, 1990 jyly 142,5 mıllıon sábı dúnıege kelip, rekord boldy.

Mamandardyń boljamynsha, aldaǵy jyldary álemde dúnıege keletin sábılerdiń sany artyp, 2040 jylǵa qaraı 138,5 mln-ǵa jetpek. Odan ári kórsetkish tómendeıdi jáne 2100 jyly 111,5 mln sábı týylady degen boljam jasalýda.

Sonymen aldaǵy jyldarǵa boljam kelesideı 2030 jyly 136 mıllıon sábı, 2040 jyly 138,5 mıllıon, 2050 jyly 135,7 mıllıon, 2060 jyly 130,6 mıllıon, 2070 jyly 127,7 mıllıon, 2080 jyly 122,7 mıllıon sábı dúnıege keledi. 2090 jyly 116,7 mln, 2100 jyly 111,5 mln náreste ómir esigin ashady dep boljam bar.

2021 jyly týý koeffıtsıenti 1 myń adamǵa shaqqanda 16,9 qurady. Degenmen bul kórsetkish biraz ýaqyt boıy tómendep keledi. Mysaly, 1950 jyly koeffıtsıent 36,8, 1960 jyly 33,9, 1970 jyly 33,6, 1980 jyly 28,5, 1990 jyly 26,8, 2000 jyly 21,8, 2010 jyly 20,3, al 2020 jyly 17,2 jetti.

Boljamdy derekter boıynsha, ótken jyly týý koeffıtsıenti 16,8 qurady. Bul 2030 jyly 15,9-ǵa deıin, 2050 jyly 14, 2070 jyly 12,4, 2090 jyly 11,2, al 2100 jyly 10,8-ge deıin tómendemek.

Ázirge týý kórsetkishi Afrıka elderinde óte joǵary, halyqtyń myń adamǵa 32,5 týýdan keledi. Afrıka elderindegi týý deńgeıi álemdik deńgeıden joǵary jalǵyz makroóńir. Basqa aımaqtarda 2021 jylǵy jaǵdaı boıynsha týý deńgeıi kelesideı, Okeanııa elderinde — 15,6, Latyn Amerıkasy men Karıb basseıninde — 14,8, Azııada — 14,3, Soltústik Amerıkada — 10,9 jáne Eýropada — barlyǵy 9,2.

Ortalyq Azııa elderinde jalpy koeffıtsıent 1 myń adamǵa shaqqanda 23,3 týýdy qurady. Eń joǵary kórsetkish Tájikstanda (26,7), eń tómengi deńgeı Qazaqstanda (21,5 týǵan) baıqaldy. Qyrǵyzstanda koeffıtsıent 24,1, Ózbekstanda — 23,6, Túrikmenstanda — 21,6 qurady.

TMD-nyń qalǵan elderindegi jaǵdaıǵa kelsek, Ázerbaıjanda-12,3, Armenııada — 12, Reseıde — 9,6, Belarýste — 9,3 al Ýkraınada - 7,7.