Qazaqstan men Mysyr aýyl sharýashylyǵy, farmatsevtıka, elektrotehnıka sııaqty salarda yntymaqtastyqty jetildirmek
ASTANA. KAZINFORM – Qazaqstan Parlamenti Senatynyń Spıkeri Máýlen Áshimbaev Mysyr Senatynyń tóraǵasy Ábdelýahab Ábdelrazek Hasan bastaǵan atalǵan eldiń Parlament delegatsııasymen kezdesti, dep habarlaıdy Senattyń baspasóz qyzmeti.
Onda taraptar ekijaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtý máselelerin talqylady jáne eki el Parlamentteriniń Palatalary arasyndaǵy Ózara túsinistik týraly memorandýmǵa qol qoıdy.
Máýlen Áshimbaev meımandarǵa iltıpat bildirip, eki memleket arasynda dıplomatııalyq baılanystar ornaǵaly beri 30 jyl ótkenin, osy ýaqyt ishinde ózara qarym-qatynas sapaly joǵary deńgeıge kóterilgenin atap ótti. Sondaı-aq ol qazirgi tańda ártúrli salada, onyń ishinde Parlamentter arasynda da yntymaqtastyq nátıjeli damyp kele jatqanyna nazar aýdardy.
«Biz Mysyrmen arada qalyptasqan parlamentaralyq yntymaqtastyqty joǵary baǵalaımyz. Eki eldiń Parlamentinde ózara baılanystyń mańyzdy tetigi sanalatyn dostyq toptary tabysty jumys istep keledi. Aldaǵy ýaqytta ekijaqty yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtý úshin osyndaı toptardyń áleýetin keńinen paıdalanǵanymyz abzal. Bul rette dostyq toptaryna múshe depýtattardyń ózara saparlaryn uıymdastyrýdyń jáne turaqty komıtetter arasynda baılanys ornatýdyń mańyzy zor. Sizdiń bul saparyńyz elderimiz arasyndaǵy parlamentaralyq dıalogty damytýǵa aıtarlyqtaı úles qosatyny anyq», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Suhbat barysynda Senat tóraǵasy Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen elimizde iske asyrylyp jatqan áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası reformalarǵa da toqtalyp ótti. Sondaı-aq taraptar birlesken jobalardy iske asyrý máselesin talqylady.
Óz kezeginde Ábdelýahab Ábdelrazek Hasan nátıjeli kezdesý úshin Qazaqstan Senatynyń tóraǵasyna alǵysyn bildirdi jáne parlamentaralyq yntymaqtastyqty odan ári nyǵaıtý baǵytynda birlesip jumys isteýge daıyn ekenin jetkizdi.
«Qazaqstan Parlamentiniń Qazaqstan-Mysyr yntymaqtastyǵyn nyǵaıtý jolyndaǵy aýqymdy jumysy úshin Sizge Mysyr Parlamentindegi áriptesterimniń jáne jeke óz atymnan alǵys bildirýge ruqsat etińiz. Elderimiz arasynda senimge negizdelgen dıalog qalyptasty, bizdiń ózara qarym-qatynasymyzdyń mańyzy da aıryqsha zor. Mundaı baılanys bizdiń yntymaqtastyǵymyzdyń barlyq baǵytyna oń yqpalyn tıgizedi. Aldaǵy ýaqytta parlamentaralyq qarym-qatynasymyzdy nyǵaıtý, dostyq toptarynyń jumysyna tyń serpin berý jáne turaqty Komıtetterdiń baılanysyn jandandyrý erekshe mánge ıe dep esepteımin. Munyń bári ortaq maqsattarymyzǵa qol jetkizý jáne syn-qaterlerdi birlesip eńserý úshin mańyzdy», – dedi Ábdelýahab Ábdelrazek Hasan.
Sonymen qatar kezdesýde Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary Seziniń jumysy, sondaı-aq, bıyl qazan aıynda ótetin Sezd Hatshylyǵynyń otyrysyna daıyndyq barysy sóz boldy.
«Qazaqstan syndarly dinaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty qalyptastyryp, nyǵaıtýǵa basa mán beredi. Soǵan sáıkes 2003 jyly bizdiń memleket Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń Sezin shaqyrý jóninde bastama kóterdi. Osy ýaqyt ishinde bul bastama beıbitshilikti jáne dinaralyq dıalogty damytýdy kózdeıtin, jalpyǵa birdeı tanylǵan mańyzdy halyqaralyq platformaǵa aınaldy. 2022 jyly Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń VII Sezi joǵary deńgeıde ótti. Oǵan kóptegen bedeldi din kóshbasshylary, onyń ishinde Ál-Azhardyń Joǵarǵy ımamy Sheıh Ahmed at-Taıeb qatysty. Mysyr ókilderiniń Sezd aıasyndaǵy is-sharalarǵa turaqty qatysyp, onyń jumysyna eleýli úles qosyp kele jatqany úshin alǵysymyzdy bildiremiz. Aldaǵy ýaqytta bul baǵyttaǵy birlesken jumysymyzdy ári qaraı nátıjeli jalǵastyramyz dep senemin», – dedi Máýlen Áshimbaev.
Kezdesýde saýda-ekonomıkalyq saladaǵy yntymaqtastyqtyń qazirgi jaǵdaıy men damý perspektıvalary da talqylandy. Naqty aıtqanda, suhbattasýshylar aýyl sharýashylyǵy, farmatsevtıka, elektrotehnıka, jeńil ónerkásip, bilim berý, týrızm, ınvestıtsııalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq baǵyttarda ózara is-qımyldy arttyrý eki eldiń de múddesine saı keletinin tilge tıek etti. Sondaı-aq Máýlen Áshimbaev Qazaqstan men Mysyr halyqtaryna ortaq tarıhı tulǵa Beıbarys sultannyń róline toqtaldy. Ol óz sózinde áıgili sultannyń meshitin qaıta qalpyna keltirý jónindegi birlesken jobanyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Budan bólek, is-sharada óńirlerdi damytý, bul rette baýyrlas qalalardyń róli jáne aldaǵy ýaqytta osy baǵyttaǵy yntymaqtastyqty arttyrý máseleleri sóz boldy.
Kezdesýdiń qorytyndysy boıynsha Qazaqstan men Mysyr Parlamentteri Senattarynyń tóraǵalary Ózara túsinistik týraly memorandýmǵa qol qoıdy. Spıkerler bul qujat yntymaqtastyqtyń aıasyn odan ári keńeıtýge tyń serpin beretin qadam ekenin aıtty.
