Qazaqstan men Ázerbaıjan sarapshylary yntymaqtastyq máselelerin talqylady
Atalǵan sharany Ázerbaıjan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy strategııalyq zertteýler ortalyǵymen birlesip «Parasat» júıeli zertteýler ınstıtýty uıymdastyrdy.
Otyrysty «Parasat» júıeli zertteýler ınstıtýtynyń dırektory Nursultan Ahmedııa ashyp, sarapshylar basqosýynyń Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń Ázerbaıjanǵa sapary qarsańynda mańyzdy ekenin atap ótti.
«Qazaqstan men Ázerbaıjan qarym-qatynastary sátti jáne dınamıkalyq turǵyda damýda. Elderimiz halyqaralyq jáne aımaqtyq uıymdar aıasynda belsendi yqpaldastyq ornatqan. Turaqty negizde eki memleket basshylarynyń ózara is-saparlary uıymdastyrylyp, eki jaqty qatynastardyń barlyq salalary boıynsha yntymaqtastyq perspektıvalary talqylanýda» - dedi Nursultan Ahmedııa.
Ázerbaıjan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy strategııalyq zertteýler ortalyǵynyń dırektory Farhad Mamedov «eki memleket basshylary arasynda joǵary deńgeıdegi saıası senim ornyqqandyǵyn» atady. Sondaı-aq, ol halyqaralyq kún tártibinde turǵan suraqtar boıynsha Qazaqstan men Ázerbaıjannyń ustanymdary uqsas ekenine toqtaldy.
Aıta keteıik, eki el arasynda mádenı baılanystar úlken mańyzǵa ıe. Halyqaralyq túrki akademııasynyń sarapshysy Tımýr Kozyrev Qazaqstan jáne Ázerbaıjan túrki halyqtarynyń biregeıligin damytýǵa umtylatyndyǵyn aıtty.
QR Prezıdenti janyndaǵy strategııalyq zertteýler ınstıtýtynyń ǵylymı qyzmetkeri Naılıa Álmuhamedovanyń aıtýynsha, sońǵy 10 jylda eki eldiń saýda baılanystary aıtarlyqtaı nyǵaıdy. «2016 jyly Qazaqstan men Ázerbaıjan arasyndaǵy saýda aınalymy 136,8 mln AQSh dollaryn qurap, ótken jylmen salystyrǵanda 9 paıyzǵa ósti» - dep atap ótti sarapshy.
Sonymen qatar, Qazaqstan Ázerbaıjanǵa temirjol jáne tramvaı lokomotıviniń jabdyqtaryn, qara metall, janar-jaǵarmaı, qurylys materıaldaryn eksporttaıdy. Importtyń negizgi bóligin qant jáne kondıterlik ónimder, qara metaldan jasalǵan ónimder, kókónis pen dánder, tekstıl ónimderi men elektr qural-jabdyqtary quraıdy.
Ázerbaıjan Respýblıkasy Mıllı Medjlısiniń depýtaty Rasım Musabekov óz sózinde eki el úshin ózekti máselelerdi atady. Onyń ishinde álemdik qaýipsizdik, Qazaqstan Prezıdentiniń ıadrosyz álem bastamasy, Kaspıı teńiziniń quqyqtyq mártebesi, ıslam djıhadızmi, sondaı-aq Astana men Bakýdiń suhbat alańy retindegi rólin erekshe atady.
Kezdesý qorytyndysynda qazaqstandyq jáne ázerbaıjandyq sarapshylar eki memleket tyǵyz áriptestik qatynastardy qoldaıtyndyǵyn jáne Eýropa men Azııa arasyndaǵy belgili bir «kópir» ekendigin atady.
