Qazaqstan kúrishi qaı elderge eksporttalady
Óńirler ishinde barlyq ónimniń 90,4 paıyzy dástúrli túrde Qyzylorda oblysynyń úlesine tıedi: 65,2 myń tonna, jyldyq kemýi 21,3 paıyz. Almaty, Túrkistan jáne Jetisý oblystarynda da tıisinshe 4,7 myń, 2 myń jáne 138 tonna óndirildi.
Jalpy, 2022 jyly respýblıka boıynsha 213,4 myń tonna kúrish óndirildi. Bul bir jyl burynǵydan 1,8 paıyzǵa kóp.
Bıyl qańtar–sáýir aılarynyń qorytyndysynda qazaqstandyq kúrishshiler sektordaǵy suranysty (ishki naryqtaǵy satý jáne eksport) bir jyl burynǵy 95,3 paıyzdyń ornyna 91,9 paıyz qamtamasyz etti. Importtyń úlesi 8,1 paıyz ósti: elge 5,1 myń tonna kúrish ákelindi, bul bir jyl burynǵydan 45,5 paıyzǵa kóp.
Aǵartylǵan kúrish eksporty bul rette 11,8 paıyzǵa artyp, 32 myń tonna boldy. Al paıdalanylǵan resýrstardaǵy eksport úlesi byltyrǵy 38,2 paıyzdan bıyl 50,6 paıyzǵa ósti.
Іshki naryqtaǵy satylym, kerisinshe, bir jylda birden 32,6 paıyzǵa, 31,3 myń tonnaǵa deıin qysqardy.
Bıyl qańtar–sáýir qorytyndysy boıynsha Qazaqstannan 11,3 mln AQSh dollary somasyna 32,7 myń tonna kúrishtiń barlyq túri eksporttaldy. Ósim fızıkalyq mánde 12,3, aqshalaı túrde 3,1% paıyz ǵana boldy.
Qazaqstandyq kúrishtiń basym bóligi TMD elderine jóneltiledi: 11 mln AQSh dollaryna 32,4 myń tonna. Eksport kólemdik mánde 19,1, qundyq mánde 11,1 paıyz ósti. TMD elderiniń ishinde qazaqstandyq kúrishtiń negizgi satyp alýshysy Ózbekstan: bir jyl buryn 1 myń tonna bolsa, qazir 14,3 myń tonna. Reseı men Tájikstan da úzdik úshtikke endi.
Qazaqstan TMD-ǵa kirmeıtin álemniń qalǵan elderine 309 tonna kúrish jóneltti. Bul bir jyl burynǵydan 84 paıyz az. Munda qazaqstandyq kúrish ımporty boıynsha Mońǵolııa, AQSh jáne Grýzııa kósh bastap tur.
Elimizde bıyl maýsymda jyltyratylǵan jáne tazartylǵan kúrishtiń kelisi orta eseppen 604 teńgeni qurap, bir jyl burynǵydan 47,6 paıyz qymbattady.
QR iri qalalarynyń ishinde kúrish Oralda (kelisi 828 teńge), Aqtaýda (787 teńge) jáne Astanada (721 teńge), eń arzany Taldyqorǵanda (459 teńge), Petropavlda (463 teńge) jáne Qyzylorda (495 teńge).
Kúrish baǵasynyń eń kóp jyldyq ósýi Batys Qazaqstan oblysynda tirkeldi: 80,7 paıyz. Odan keıin Túrkistan (74%) jáne Aqmola (64,6%) oblystarynda. Eń az jyldyq ósim Atyraý oblysynda tirkeldi.