Qazaqstan kanadalyq «Gold Pool» kompanııasyna qarsy tórelik protsesti jeńip aldy
Talap aryzdyń somasy 917 mln AQSh dollaryn qurady, dep habarlaıdy QazAqparat QR Ádilet mınıstrliginiń resmı saıtyna silteme jasap.
1996 jylǵy naýryzda Gold Pýl kompanııasy kásiporynnyń qaryzdaryn óteý, óndiristi qalpyna keltirý jáne jańǵyrtý, qolaıly qarjylyq jaǵdaı jasaý jáne tıimdi naryqtyq strategııa jasaý maqsatynda «Qazaqaltyn» AQ-ny basqarýyna aldy. Gold Pýl kelisimshart boıynsha óz mindettemelerin oryndaı almady. Uzaq ýaqyt boıy tólenbegen jalaqy boıynsha kásiporynnyń qala quraýshy obektileri qyzmetkerleriniń aldyndaǵy bereshek turaqty túrde ósti. Negizinen jumys istemeıtin altyn óndiretin kenishterdiń (Aqsý, Jolymbet jáne Bestóbe) jumysy jolǵa qoıylmaǵan. Kásiporynnyń basqa altyn ken oryndaryndaǵy shahtalar qaraýsyz qalyp, sý basty. Kásiporynda óndiristik qýattardy jańartý jáne qajetti geologııalyq barlaý jumystary júrgizilmedi, kendi qaıta óńdeý jáne altyn óndirý jolǵa qoıylmady. Kásiporynnyń jumysshylar men merdigerler aldyndaǵy qaryzdary óse berdi. Basqarýshy kompanııa óziniń qarjylyq dármensizdigin kórsetti jáne is júzinde bankrotqa ushyrady. Sátsiz jumys nátıjesinde jumysshy aýyldar jylytý maýsymyna daıyn bolmady jáne olardyń turǵyndary zardap shekti.
Birneshe ret jasalǵan eskertýlerden jáne kemshilikterdi túzetýge ýaqyt berilgennen keıin, atalǵan júıeli buzýshylyqtarǵa baılanysty 1997 jylǵy tamyzda basqarýshy kompanııamen kelisimshart buzyldy.
«Gold Pýl» kompanııasy kóp uzamaı memlekettik organdarǵa qarsy basqarý kelisimsharty boıynsha halyqaralyq kommertsııalyq tórelikke júgingenimen, sodan keıin ol eshqandaı óndiristik qadamdar jasamady. Osylaısha, ol zańdy rásim sheńberinde óz talaptaryn talap etýdi toqtatty. Kelisimshartqa qoldanylatyn qazaqstandyq zańnamaǵa sáıkes talap qoıý merzimi 2000 jyly aıaqtaldy.
Osyǵan qaramastan, joǵaryda kórsetilgen oqıǵalardan 17 jyl ótken soń, 2014 jylǵy aqpanda talapker Qazaqstan Respýblıkasyna qoldanylatyn ispetti 1989 jylǵy Kúrdeli salymdardy kótermeleý jáne ózara qorǵaý týraly keńestik-kanadalyq kelisimin negizge ala otyryp, daý týraly habarlama jiberdi. 2016 jyldyń naýryz aıynda talapker tórelik talqylaýdy bastamashylyq etti.
Іs júzinde árbir tórelik protsess ıýrısdıktsııa, daýdyń máni jáne talap qoıý somasyn baǵalaý máselelerin qaraýdy qamtıdy. Osy baǵyttardyń árqaısysy muqııat daıyndyqty jáne materıaldardy jınaýdy qajet etedi. 2014 jyldan bastap Ádilet mınıstrligi jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń konsýltanty aldaǵy talqylaýda dáleldeme bazasyn jınaý boıynsha jumys júrgizdi.
Respýblıka ózin mindettemelermen baılanysty dep sanamaıtyn 1989 jylǵy keńestik-kanadalyq kelisimniń Respýblıkaǵa qoldanylýy týraly Talapkerdiń málimdemesine baılanysty, Respýblıkanyń tórelik narazylyqtaryn qalyptastyrý kezinde aýqymdy jumys júrgizildi. Memleketaralyq kelisimderge taldaý jasaldy, el táýelsizdik alǵan sátten bastap ár túrli kezeńderdegi muraǵattyq qujattar, sondaı-aq dıplomatııalyq notalar, úkimetaralyq deńgeıdegi málimdemeler, memlekettik organdar men laýazymdy tulǵalardyń hat almasýlary jáne jazbalary tabyldy jáne jáne muqııat zertteldi.
Bul ondaǵan jyldar boıy Kanadamen qarym-qatynastyń damý kórinisin qalpyna keltirýge kómektesti, bul keńestik-kanadalyq kelisim boıynsha Respýblıkanyń qandaı da bir quqyqtyq mırasqorlyǵynyń joqtyǵy týraly memlekettiń ustanymyn nyǵaıtýǵa yqpal etti.
1990 jyldardaǵy zańnamalyq baza da taldandy, ol tórelik sot talap aryz berilgenge deıin aıtarlyqtaı ózgeristerge ushyrady. Sonymen qatar, kýágerlerdi izdeý jáne tartý jumystary júrgizildi. Olardyń aıǵaqtary 1989 jylǵy Kelisimi boıynsha eldiń muragerliginiń bolmaýy, Úkimet tarapynan basqarý týraly kelisimshart erejelerin buzýshylyqtardyń bolmaýy týraly kózqarasty nyǵaıtty jáne tórelik talqylaýda mańyzdy ról atqardy.
Oqıǵalar men
materıaldardyń eldiń muraǵattaryna berilýine baılanysty qujattardy izdeý jáne taldaý boıynsha biregeı jumys uıymdastyryldy. Ádilet mınıstrligi men konsýltant qyzmetkerleri Aqmola oblysy (Kókshetaý jáne Stepnogorsk qalalary) arhıvteriniń, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq arhıviniń, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Arhıviniń, Almaty jáne Nur-sultan qalalary arhıvteriniń qorlaryn zerdeledi, sondaı-aq memlekettik organdardyń vedomstvolyq arhıvteriniń materıaldaryn zerdeledni. Nátıjesinde ondaǵan myń qujat qaraldy.
Sonymen birge, oqıǵalardan keıin 17 jyl ótken soń osy tórelik talqylaý qozǵaǵan jáne osy ýaqyt ishinde altynnyń qymbattaǵan baǵasyn eskere otyryp, mıllıard dollarǵa jýyq ótemaqy talap etken talapker kóp jyl búrynǵa oqıǵalardy qatty burmalap, bastapqyda jasyrýǵa tyrysqan faktiler men qujattarǵa qaıshy keletin jalǵan shaǵymdardy agressıvti túrde usyndy.
Sonymen birge, Kanada organdary tórelikke mazmuny sonshalyqty óńdelgen qujattardy usynǵanyn, olardy oqý múmkin emestigin atap ótken jón. Osynyń bári Respýblıkanyń ustanymyn qorǵaý boıynsha jumysty qıyndatty, alaıda Mınıstrlik jáne konsýltant qajetti dálelderdi alyp, shyndyqqa qol jetkize aldy.
Іs boıynsha tyńdaýlar 2019 jyldyń maýsym aıynda Parıj qalasynda (Frantsııa) ótti.
Nátıjesinde tórelik Trıbýnal Qazaqstan Respýblıkasy 1989 jylǵy keńestik-kanadalyq Kúrdeli salymdardy kótermeleý jáne ózara qorǵaý týraly kelisimimen baılanysty emes degen qorytyndyǵa keldi. Trıbýnal talapkerdiń Qazaqstan men Kanada osy Kelisim boıynsha Respýblıkanyń quqyqtyq mırasqorlyǵy týraly «únsiz kelisimge» («tacit agreement») qol jetkizgeni týraly ýájin qabyldamady. Trıbýnaldyń qorytyndysy, atap aıtqanda, jańa dálelderge súıenedi jáne «World Wide Minerals Ltd.» pen Pol Karrolldyń atynan bastalǵan tórelik isindegi basqa trıbýnaldyń budan buryn jasaǵan qorytyndysynan ózgeshe.
Trıbýnal talapkerdi Respýblıkaǵa onyń tórelikte shekken barlyq shyǵyndaryn óteýin mindettedi.
«Gold Pýl talaby ol kúmándi faktilerde negizdelgen arbıtraj arqyly «ınvestorlar« dep atalatyndardyń aqsha tabýǵa arnalǵan taǵy bir áreketi. Tórelik trıbýnaldyń sheshimi Qazaqstanda osyndaı agressıvti áreketterge qarsy tura alatyn qazirgi zamanǵy quqyqtyq júıeniń qalyptasýynyń dáleli bolyp tabylady. Qazaqstanda qajetti resýrstar men senimdi sheteldik keńesshiler toby bar. Sonymen qatar, sottar men memlekettik organdar qajetti tájirıbe jınaqtaıdy. Munyń bári tórelik protsesterde tıimdi qorǵaýdy qamtamasyz etedi», - dep osy sheshimdi Qazaqstan Respýblıkasy Ádilet mınıstri Marat Beketaev túsindirdi.
QR Ádilet mınıstrligi halyqaralyq «Curtis, Mallet-Prevost, Colt & Mosle LLP» zań fırmasymen birlese atalǵan is boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń múddesin bildirdi.
