Qazaqstan qalalarynda jylý baǵasy qansha turady
Elimizde jylý baǵasyn esepteý kezinde birneshe faktor eskeriledi. Bul týraly Kazinform agenttiginiń tilshisi anyqtap bildi.
Qalamyzda jylý baǵasy qansha turady? Bul suraqqa kez kelgen adam jaýap bere almaıdy. Kópshiligi ózi turyp jatqan úıi men páterine qansha teńge tóleıtinin aıta alady. Biraq qandaı da bir ózge tsıfrdy bilmeıdi. Taratý, bólý jáne jylý energııamen qamtý kezindegi saralanǵan tarıfti durys anyqtaý úshin kóp nárseni uǵý kerek.
«Jylý qansha turady» degen qarapaıym ǵana suraqty izdeý júıesine jazyp, ári qaraı zertteseńiz qaladaǵy kommýnaldyq mekeme saıtyna tap bolasyz. Ol jerden «Tarıfter» degen tetikti basasyz. Munda eseptegish quraly bar jáne quralynsyz eseptelgen tarıftiń ortasha baǵamy jazylady. Sonymen birge apatty ǵımarat, barak tıpti turǵyn úı qurylysy men bıýdjettik mekemeler, bıýdjettik emes uıymdar dep bóline beredi. Páterdiń sharshy aýdanyna qaraı da tarıf esepteledi.
Esepteý kezinde úsh faktor áser etedi. Olar: jylý tutyný normatıvi, jylý tarıfi jáne páterdiń sharshy aýdany. Normatıv — jylytý maýsymy kezinde aı saıyn páterdiń ár sharshy metrine esepteletin jylý energııasynyń mólsheri. Muny jergilikti atqarýshy organdar bekitedi. Al tarıfti jylýmen qamtý mekemesi bekitedi. Esepteý kezinde nysannyń barlyq sharshy aýdany eskeriledi. Osy kórsetkishtiń bári qosylyp, tutynýshynyń jylý tarıfi shyǵarylady.
Máselen sizdiń qalańyzdyń normatıvi aıyna 0,03 Gkal/m² dep eseptelgen. Jylý tarıfi Gkal-na 5000 teńge. Páterdiń jalpy aýdany — 50 m². Nátıjesinde jylýǵa siz aı saıyn 7500 teńge tóleısiz.
Normatıv óńirlerge (ońtústikke qaraǵanda soltústikte úıdi jylytý qıyn), qyzmet qunyna jáne resýrstarǵa (sondyqtan ózge óńirlerge qaraǵanda Almatyda qymbattaý), úıdiń neden salynǵanyna (kirpishten salynǵan úı jylýdy jaqsy saqtaıdy, demek resýrs ta az jumsalady), qural-jabdyqtardyń sapasyna (zamanaýı tehnologııa jylýdy jaqsy saqtaıdy jáne taratady, bul shyǵyndy azaıtady) baılanysty ártúrli bolyp keledi.
Sonymen birge túzetý koeffıtseti de áser etedi. Bul degenimiz jergilikti bılik qys jyly nemese aıazdy bolsa baǵany ózgertip otyrady. Adamdar tońbas úshin ári kommýnaldyq mekemeler shyǵynǵa batpas úshin jasalǵan qadam. Sondyqtan jylý tarıfin esepteý kezinde biz jeke esepteý quraly joq kópqabatty úıdiń 1 gıgakalorııaǵa orta eseppen qansha teńge tóleıtinin negizge aldyq. Óıtkeni Qazaqstannyń kópshiliginde dál osy kategorııa engizilgen.
Eń joǵary tarıf Almatyda. Munda 1 Gkal 10 615 teńge tóleıdi. Astanada budan eki ese arzan. Elorda turǵyndary 4727 teńge tóleıdi. Buǵan joǵaryda atap ótken ózgermeli ólshemder áser etedi.
Sonymen birge Petropavlda jylý tarıfi qambat. Munda tutynýshylar kommýnaldyq mekeme qyzmetkerleriniń qytymyr aıazdy kúnderi jumys istegeni úshin de tóleıdi. Al kóptegen úıler men kommýnıkatsııa ondaǵan jyldan beri qyzmet kórsetip, jylýdy durys saqtamaıdy. 2025 jyldyń qańtarynan bastap munda 1 Gkal-ǵa 7891 teńge eseptelgen.
Elimizdiń batys óńirleri de jylýǵa kóp tóleıdi. Aqtóbede tarıf 6833 teńge. Byltyrmen salystyrǵanda bıyl tarıf shamamen 18% kóterildi. Bul jylýmen qamtý kompanııasy shyǵyndarynyń ósýine jáne gazdyń kóterme baǵasynyń joǵarylaýyna baılanysty ósim. Atyraýda tarıf — 6215 teńge. Sońǵy bes jylda jyl saıyn 100 teńgege qymbattap otyr. Aqtaýda ázirge tarıf 4285 teńge bolyp tur. Biraq elimizdiń ózge óńirlerindeı emes, 2025 jyly munda baǵa kóterilmedi. Tarıfti ózgertý týraly tyńdaý 4 aqpanǵa belgilengen.
Qostanaıda tarıf tez ósip jatyr. Qazirgi kezde tutynýshylar 1 Gkal-ǵa 6140 teńge tóleıdi. Byltyr dál osy ýaqytta 326 teńgege az tóledi. Bir jylda munda tarıf 624 teńgege ósip tur. Sońǵy tórt jylda Qostanaıda jylý tarıfi 1634 teńgege ósip tur.
Shymkent qalasynda — 5 953 teńge, Qaraǵandyda — 5614 teńge, Kókshetaýda — 5507 teńge, Tarazda 5493 teńge bolyp tur. Elimizde 5000 teńgeden tómen tarıfter de bar. Oralda 4886 teńge, Pavlodarda 4851 teńge. Qysy qatty bolsa da Óskemende 4764 teńge bolyp bekitilgen. Semeı turǵyndary 1 Gkal-ǵa 4473 teńge tóleıdi.
Eń arzan jylý tarıfi elimizdiń ońtústiginde bolyp shyqty. Taldyqorǵanda 3912 teńge, Jezqazǵanda 3663 teńge, Qyzylordada 3590 teńge, Qonaevta 3532 teńge, Túrkistanda 3207 teńge.
Eske salsaq, buǵan deıin Qazaqstanda bala kútýshi qyzmeti qansha turatynyn bildik.