Qazaqstan qalalarynda kınoǵa bılet qansha turady
Qazaqstandyqtar demalys kúnderinde kınoǵa baryp, ýaqytty qyzyqty ótkizedi. Al onyń bıleti elimizdiń óńirlerinde ártúrli. Kazinform agenttiginiń tilshisi baǵany salystyrdy.
Reıtıng jasaǵan kezde praım-taım ýaqytty, ıaǵnı saǵat 19:00–20:00 aralyǵyndaǵy bılet baǵasyna nazar aýdarǵan edik. Bul ýaqytta kóbine premeralardy kórýge bolady. Bılet eresekterge, balalarǵa jáne stýdentterge dep úsh topqa bólinedi.
Eresekter úshin eń arzan bılet Jezqazǵanda bolyp shyqty. Munda ortasha baǵa shamamen 1200-den bastalyp 1800-ge deıin jetedi. Balalar úshin de osy baǵa qoıylǵan. Al stýdentterge arnalǵan bılet quny — 1700 teńge. Bir aıta keterligi, munda JOO men kolledj stýdentterine bári birdeı jeńildik usyna bermeıdi.
Qaraǵandyda baǵa sál joǵary. Munda eresekter bıletiniń quny 1400-2200 teńge aralyǵynda. Balalarǵa 1200 teńgeden bastalyp 1700 teńgege deıin jetedi. Al stýdentterge Qazaqstan boıynsha eń arzan bılet usynady. Munda 1100 teńge.
Oral men Semeı kınoteatrlarynda baǵa 1500 teńge bolyp tur. Oralda balalarǵa arnalǵan bılet baǵasy 900, al Semeıde 1300 teńge. Stýdentter 1300 jáne 1500 teńge tóleıdi.
Sodan keıingi orynda Petropavl tur. Munda eresekterge arnalǵan bılet quny — 1700-2000 teńge aralyǵynda. Al balalarǵa 1200-1600 teńge, stýdentterge 1400-1800 teńge suraıdy. Sonymen birge Shymkentte eresekter kıno bıletin 1700 teńgege satyp alady. Munda balalarǵa arnalǵan bılet quny 1000-2100, al stýdentterge 1700-2000 teńge.
Taldyqorǵanda otbasy bolyp kıno qaraýǵa barsańyz, balańyz ben stýdentti ertip aparsańyz 6400 teńge tóleısiz. Munda eresekterge bılet 1800, balalarǵa 1300, al kolledj ben JOO stýdentterine 1500 teńge.
Taraz, Kókshetaý, Aqtóbe men Pavlodarda kıno seansy 2000 teńge turady. Bul qalalarda balalarǵa arnalǵan bılet 1300, 1200, 1500 jáne 1000 teńge dep kórsetilgen. Osy qalalardyń ishinde Kókshetaýda stýdentterge arnalǵan bılet arzan. Munda 1500 teńge. Keıingi orynda Taraz tur. Baǵasy — 1700 teńge. Pavlodarda 1800-2800, al Aqtóbede 2000 teńge turady.
Qazaqstannyń astanasyndaǵy kınoteatrlarda bılet baǵasy 2100-3200 teńge aralyǵynda. Al balalarǵa arnalǵan bılet quny 1400-1800 teńge. Stýdentter 1700-2200 teńge tóleıdi.
Qostanaıda baǵa joǵary. Jergilikti turǵyndar úlken ekrannan kıno kórse, 2400 teńge tóleıdi. Balalarǵa arnalǵan bılet 1200, stýdentterge arnalǵan bılet quny 1400 teńge turady.
Almatyda eresekterge arnalǵan bılet baǵasy 2500 teńgeden bastalady. Balalar kıno kórse bılet 1300 teńge, stýdentterge 1800-2000 teńge.
Qazaqstanda bılet quny 3000 teńgege jetetin kınoteatrlar da bar. Óskemende eresekterge arnalǵan bılet 2800-3200 teńge turady. Balalarǵa 1500-1700, stýdentterge 2400-2700 teńge tóleıdi. Al Túrkistanda bılet 2900 teńge turady. Balalarǵa 1600, kolledj ben JOO stýdentterine 1900 teńge.
Bılet baǵasy joǵary qalalar boıynsha ekinshi orynda Qyzylorda tur. Keshkilik kınoǵa barsańyz, bılet 3000 teńge tóleısiz. Balalarǵa 1700, stýdentterge 2000 teńge turady.
Elimizde eń qymbat bılet Atyraýda bolyp shyqty. Munda eresekterge arnalǵan bılet quny 3200 teńge turady. Balalarǵa arnalǵan bılet 1400, stýdentterge 2200 teńge bolyp tur.
Aıtyp óteıik, kúndiz kınoteatrlarda bılet baǵasy arzan.
Ótken aptada Qazaqstanda býhgalterlik qyzmet quny qansha turatynyn bildik.